Õigusnõunik soovitab: kas oma vara kinkida või pärandada?

Foto: Pexels / CC0 Licence

Me kõik jääme vanaks, ütleb tuntud laulusalm ning see on õige! Tuleb aeg, kui vanemaealine inimene enam ise oma vara ülal pidada, hooldada või remontida ei jõua - seda nii rahalises kui füüsilises mõttes. Kuidas siis edasi?

Kui te soovite oma korterit või maja (edaspidi vara) kinkida eluajal oma lähikondlastele (lapsed, abikaasa, vanemad, sõbrad), siis toimub see kinkelepingu sõlmimise teel. Te peate pöörduma notari poole ja koos kingisaajaga kahepoolse tehingu vormistama. Siinkohal on oluline teada, et teie, kes te olite selle korteri või maja omanik, kinkimise hetkest seda enam ei ole ja vara käsutamise õigus on üle läinud kingisaajale. Te ei saa oma vara, mille te ära kinkisite, teise omaniku käest tagasi nõuda. Välja arvatud juhul, kui kingisaaja on kinkija suhtes 12 kuu jooksul alates kinkimisest näidanud üles äärmist lugupidamatust. Pean oma kohtupraktikale tuginedes tõdema, et äärmist lugupidamatust on kinkija suhtes väga keeruline tõendada. Vaidlused kestavad aastaid ja on väga valulised.

Loomulikult võite ja saate kinkelepingule lisaks seada kingitud varale isikliku servituudi, mis kantakse kinnistusraamatusse ja on kohustuslik täitmiseks kõikidele järgmistele omanikele.

Mida tähendab isiklik servituut?

Isiklik servituut tähendab, et saate teha kinnistusraamatusse kande, et kinkijal on kuni oma eluaja lõpuni õigus antud majas või korteris tasuta või tasu eest elada. See õigus kehtib vaid personaalselt teie suhtes ning teie teised lähikondlased seda õigust kasutada ei saa.

Ka sel juhul oleks mõistlik kokku leppida, millises määras ja ulatuses isiklik servituut kinkijale laieneb? Ei ole harv juhus, kui kinkija ja endine omanik on kasutanud ja elanud oma majas või korteris ilma piiranguteta ja vallanud kõik elu- ja kõrvalruumid. Pärast vara kinkimist ja ka isikliku servituudi seadmist võib esineda arusaamatusi (nt kui kinkija ja endine omanik ei saa kõiki ruume, hooneid ja kinnistut oma äranägemise järgi kasutada ja vallata). Ka uuel omanikul võivad tekkida soovid ja tahtmised kingitud vara, mis kuulub ju temale, kasutada ja seal elada. Kuidas siis vara rahumeelselt kasutada ja jagada?

Kinkija ja kingi saaja peaksid eelnevalt (enne kinkelepingu sõlmimist) leppima omavahel kokku ning notari juures koostatavas kinkelepingus täpselt kingitud vara kasutamise korra ja ulatuse ära märkima. See tähendab, et pooled lepivad üsna konkreetselt kokku, milliseid ruume, seadmeid, inventari üks või teine isik võib omaks pidada ja ilma piiranguteta kasutada?

Kokku peaks leppima ka jooksvate kulude kandmises. Kes ja kui suures ulatuses tasub kommunaalkulude, vee- ja kanalisatsiooni, elektrienergia jms kulude eest ning kuidas need jaotuvad? See hoiab ära edasised vaidlused, arusaamatused, solvumised ja väärarusaamised.

Kinnisvara või korteriomandi kinkimine on täiesti seaduslik ja aktsepteeritav tegevus, kuid võib tuua kinkijale või kingisaajale erinevaid arusaamatusi ja probleeme. Meeles peab pidama seda, et kinkija ei ole enam vara omanik ja uuel omanikul on täielik õigus oma vara kasutada ja käsutada.

Märgatavalt ohutum, odavam ja probleemivabam on koostada ja tõestada notaris testament, millega te määratlete ära pärast teie surma oma vara edasise kasutuse ja omandiõiguse ülemineku. Testamendiga ei kaasne vara omandiõiguse üleminekut uuele omanikule teie eluajal ja testaator ehk pärandaja saab tõrgeteta ning häirimatult oma vara oma eluajal kasutada ja käsutada. Ka siis, kui te olete teinud testamendi, võite oma vara müüa, kinkida või välja üürida. Seega teha kõiki toiminguid, mida te õigeks ja vajalikuks peate.

Testaatoril ei ole vaja omandiga seotud küsimusi testamendis märgitud isikuga kooskõlastada. Pärija ei pea isegi teadma, et testaator on talle oma vara pärandanud ja sellekohase testamendi koostanud. Reeglina on notari poolt tõendatud või sinna hoiule viidud testamendid tähtajatud ning nad kehtivad kuni isiku surmani. Siinkohal ei tähenda see seda, et kui tegite millalgi testamendi, siis te seda kehtetuks tunnistada ei saa. Saate küll!

Kui olete koostanud testamendi X isikule ja ühel päeval leiate, et soovite notaris koostatud ja tõendatud testamendi tühistada ning määrata pärijaks Y isiku, siis tasub teil vaid notarile sellest teada anda ja uue testamendi koostamiseks tähtaeg kokku leppida.

Kui palju pärandamine maksab?

Kummutame müüte kallitest notaritehingute hindadest.

Notariaalne testamendi tõendamine maksab 32,55 eurot.

Kui te viite kinnises ümbrikus, kuid kodus ise koostatud testamendi notarisse hoiule, siis peate selle eest maksma notaritasu 32,55 eurot. 

Kui te soovite kodus ise testamendi koostada, siis ka selleks on võimalused. Kehtib kaht liiki koduseid testamente.

On omakäeline testament, mille testaator kirjutab arusaadavas kirjas otsast lõpuni ise valmis ja paneb sinna alla nime, allkirja ja kuupäeva. Selline testament kehtib 6 kuud. Pärast 6 kuu möödumist, peate uue testamendi koostama.

Lisaks eelnevale on võimalus koostada ka kodune testament kahe sõltumatu tunnistaja juuresolekul. Tunnistajad peavad olema valitud nii, et neil puuduks testaatori vara suhtes otsene huvi ja nad ei oleks testamendis märgitud. Tunnistajate juuresolekul kirjutab testaator või kolmas isik testamendi valmis ja testaator paneb sinna oma nime, allkirja ja kuupäeva. Lisaks kinnitavad tunnistajad nime, allkirja ja kuupäevaga testamendi.

Selline testament kehtib taaskord 6 kuud.

Isiklikult ei soovita ma koduseid testamente nende lühikese kehtivusaja tõttu teha. Te võite koostada ühel, teisel ja võib-olla ka kuuendal korral nõuetekohase ja seadusliku koduse testamendi, kuid ühel päeval võib juhtuda nii, et seoses teie tervisega ei ole teil enam võimalust testamenti koostada ega allkirjastada. Näiteks insuldi, infarkti või liiklusõnnetuse tagajärjel olete jäänud liikumatuks ega saa oma tahet väljendada ja nõuetekohaselt allkirja anda. Siis rakendub juba seadusjärgse pärimise menetlus, mis võib olla suuresti erinev teie tegelikust soovist oma vara pärandada.

Kõige turvalisem ja õigem on pärimismenetluse küsimustes pöörduda notari poole ja saada sealt kvaliteetset nõu ja abi.

Täiendav informatsioon

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu kodulehel on avatud tasuta õigusabi foorum, kust leiab vastuseid sagedamini esinevatele küsimustele. On võimalik esitada ka uusi küsimusi.