Ajalooõpetaja Eesti puslest: Läti Henrik istub puu taga peidus, jälgib lahingut ja kirjutab kroonikat

FOTO: Marko Altoja

Ajalooõpetaja Marten Pirts kiidab ja kirjeldab vabariigi sajandaks aastapäevaks valminud suurt Eesti puslet, mis koosneb Eesti ajaloo erinevatest seikadest ja 52-st väiksemast pildist. Sellel puhul kirjutas Pirts 60plussile ka arvustuse.

EV100 PUSLE, Marten Pirts

Ajalooõpetaja Marten Pirts

FOTO: Erakogu

23. veebruaril 1918. aastal esimest korda Pärnus avalikult ette loetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele algab sõnadega «Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvumise järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eesti aeg tuleb, mil «kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama», ja et «kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma». Nüüd on see aeg käes.»

Eesti Vabariik sai 2018. aasta 24. veebruaril 100-aastaseks, käes on seega kauaoodatud ja väärikas juubeliaasta. Eesti Vabariik 100 juubeli tähistamine algas tegelikult juba 2017. aasta aprillikuus, kui möödus sada aastat Eestimaa kubermangu (välja arvatud Narva linna) liitmisest Liivimaa kubermangu põhjaosaga (välja arvatud Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks. Juubeli tähistamine kestab aga 2020. aasta veebruarini, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest.

Eesti sajandat aastapäeva tähistatakse nii Eestis kui ka välisriikides. See hõlmab erinevaid valdkondi ja selle jooksul käsitletakse olulisemaid riigi loomise ajaloolisi verstaposte.

Meelelahutuslik õppematerjal

Väga positiivne on näha Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks koostatud meelelahutuslikumat laadi õppematerjali. Pean silmas Suurt Eesti ajaloo puslet. See sobib hästi nii noorematele kui vanematele ajaloohuvilistele, aga ka neile, kellele lihtsalt meeldib ajaviiteks puslet kokku panna.

1000-osalise Suure Eesti ajaloo pusle kokkupanemine oli mulle kui puslevõhikule üsna aega nõudev. Kokkupanemisele kulus tunde ning selle tegi raskeks asjaolu, et pusle koosneb 52-st väiksemast pildist ja tekstikastist. Tekstikastides oleva väikese kirja tõttu võib kehvema nägemisega inimesele pusle kokku panemine keerulisem olla.

Mõistatamise elemus

Samas annab pusle Eesti ajaloost muinasajast lähiajani hea ülevaate. Kokkupanija justkui rändaks läbi aja ning seega kogeks erinevate ajastute võlusid ja valusid, mis teebki mõistatamisest omaette elamuse.

Pusle piltidel on kujutatud sündmusi nii poliit-, sõja- kui kultuuriajaloost. Pildid on hästi valitud ning arusaadavad, kujutades Eesti ajaloos olulisemaid sündmusi ja isikuid. Sündmused on kohati mängulised. Näiteks muinasajast on joonistus, kus Läti Henrik istub puu taga peidus, jälgib lahingut ning kirjutab samal ajal kroonikat. Samuti on Tiigrihüppe programmi pildil kujutatud üle lauaarvuti hüppavat tiigrit.

Tekstikastides olevad faktid on esitatud lühidalt ning aitavad pildilist materjali paremini mõista. Esitatud faktid on korrektsed. 

Ajajoon teeb puust ja punaseks

Puslel kujutatud ajajoon algab siinsetele aladele esimeste asukate saabumisega, kujutatud on muinasaegset eluolu. Ajajoonel on välja toodud ka olulisimad sõjad, mille tagajärjel oleme sattunud erinevate riikide võimu alla.

Kujutatud on ka ühele või teisele perioodile iseloomulikke jooni, olgu see siis hariduse edendamine vanal heal Rootsi ajal, mõisahäärberite ehitamine Vene keisririigi ajal või omariikluse loomine peale Vabadussõda.

Kuigi muinasaeg on Eesti ajaloos pikim periood, on eriti palju illustratsioone just viimase sajandi sündmustest. Need on kindlasti hingelähedasemad vanemaealistele inimestele, sest need toimusid nende eluajal.

Kõrvale pole jäänud ka varasem Eesti ajalugu ning tervik on sündmuste valikul igati tasakaalus. Eesti Vabariigi juubelile kohaselt kulmineerub ajajoon sinimustvalgel taustal (taevas, mets ja lumine maa) «100» illustratsiooniga, kusjuures kahte nulli on kujutatud horisontaalse kaheksana ehk lõpmatuse märgina – elagu iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik! Elagu rahvaste rahu! Just nende hõigetega lõppeb ka Manifest kõigile Eestimaa rahvastele.

Noore lugeja reportaaž (autor on toimetusele teada)

Kuidas noored Eesti ajaloopuslet kokku panid

Panime pusle kokku kolmes osas. Esimesel korral võtsime puslekarbi lahti ja jagasime ülesanded (üks paneb ääred kokku, teine otsib tekstid, kolmas-neljas pildid).

Pusletükkide sorteerimine ja pildimõistatuse äärte kokku panemine võttis nelja peale kokku 2,5 tundi.

Teisel korral proovis üks katsetada üksinda ja selleks kulus viis tundi.

Pusle kiri on väike ja vajab teravat silma. Puslet kokku pannes võtsime nii mõnigi kord appi pildimõistatuse karbi esikaane, et näha pildikeste paiknemist ja värve, mille alusel tükke otsida.

Kokkuvõttes leidsime, et puslega oli huvitav toimetada ja aeg möödus kiiresti.

Esikaant vaadates tekkis ühel meist küsimus, miks on valitud üheks sündmuseks näiteks meteoriidi kukkumine (Kaali kraatri tekkimislugu). Läbi ajaloo erinevate sündmuste valikut ei ole koostajad ja väljaandjad põhjendanud ning see jääb iga pusija enda mõelda ja avastada.

Õppematerjalina või juba õpitu meeldetuletusena puslet me ei tunnetanud. Tekstidesse ei jõudnud süveneda. Enamus punkte jäigi mõnel läbi lugemata, sest tekkis hasart ja pusletükkide leidmine oli muutunud vaat et kinnisideeks.

Piltmõistatuse pildid on ilusad ja pusletükid haakusid kokku hästi. Kindlasti peab arvestama, et enne kokkupanemist on vaja parajalt suurt puhast pinda, mille alla pooleldi kokku pandud pusle vähemalt nädalaks jääb, sest sellele kulub rohkesti aega.

Kui teil on koduloom, siis tasub sellega arvestada, et ta pooleli jäänud piltmõistatusele väga kergesti ligi ei pääseks. Kassile nimega Musu meeldis ajaloopusle juba algusest peale.

Marko Altoja

Kuidas sündis Suur Eesti ajaloo pusle?

Pusle lõid Juhan-Markus Laats ja Moonika Oll. Moonika Oll on lõpetanud Birminghami Ülikooli antiikajaloo bakalaureuse, magistri ja doktoriõpingud (viimane 2015). Alates 2015. aastast töötab ta Kose Gümnaasiumis ajalooõpetajana ja on ka Tartu Ülikooli Lähis-Ida kultuuriloo teadur.

Projektiga alustasid Juhan-Markus Laats ja Moonika Oll 2016. aasta sügisel ja Eesti ajaloo pusle sai valmis kolme kuuga.

Illustratsioonid tegi Eero Alev. Ajaloo osa koostas peamiselt Moonika Oll. Juhan-Markus Laats aitas kaasaja ajaloo ja poliitiliselt tähtsamate küsimuste (kuidas kajastada okupatsioone, sõdu jne) koostamisel.

Pusle jõudis müüki vahetult enne 2016. aasta jõule ning praeguseks on müüdud umbes 400 tükki. 20 puslet on koostajad saatnud Kanadasse ja USA-sse ning mitu ka Soome ja Rootsi. Sama palju on antud ka Integratsiooni Sihtasutusele.

Loe ka neid

Tagasi üles