Kanast jätkub söögilauale terveks nädalaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustratiivne

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Siblija kodulinnuga saab söögilaua mitmekesisena hoida ja toidule tehtud kulutusi oluliselt vähendada, kui toorainega nutikalt ümber käia. Näiteks osta terve kana, see tükeldada ning eri tükkidest mitmel päeval lõunasööki valmistada.

Kui endal just kodus kanu pole, kelle pead pakule panna, ostame poest noori lihakanu ehk broilereid. Tavaliselt ostame ikka valmis lõigatud tükke, kas fileesid, kintsutükke või poolkoibi, mis kuue- või kaheksakaupa pakitult lihakülmikute kanasektsioonis ootamas.

Need pakendid on väikese, kahest inimesest koosneva pere või üksi elava inimese jaoks liiga suured, teiseks on pakitud toiduained pakendi võrra kallimad. Muidugi võib ühe koiva ära süüa ja ülejäänud seitse sügavkülma oma aega ootama panna, kuid värske toit on ikka värske toit.

Kodumaine jahutatud broiler kaalub 1,6–1,7 kilo ja maksab veidi alla 5 euro. Kui sellega nutikalt ümber käia, on kaheliikmelise pere ühe nädala tööpäevade lõuna- või õhtusöögid üsna soodsa hinnaga olemas. Muidugi on sel juhul vaja veel köögivilju ja natuke muid toiduaineid varuda. Head ideed, mida valmistada, ning vajadusel ka retseptid peaksid samuti käepärast olema.

Kuidas kana tükeldada?

Esmalt kana tükeldamisest. Kui kodulinnu poest koju toome, tuleb see esmalt külma veega loputada, köögipaberiga tahendada ja seejärel targalt lahti lõigata. Kui suur kolesteroolinäit kollitamas või kehakaalu vaja kontrolli all hoida ning seetõttu kananahka süüa ei taha, alustame naha eemaldamisest. Selleks paneme kana, kõht allpool, lõikelauale, surume sellele üsna tugevalt kahe käega ja vajutame niiviisi kana veidi enam laiali. Pöörame kana ringi, teeme terava noaotsaga rinnakule sisselõike ja seejärel on suhteliselt lihtne nahka siit-sealt noaotsaga järele aidates rinnakult eemaldada. Siis eemaldame naha ka koibadelt.

Tükeldamist alustame, lõigates esmalt ära koivad. Kel on kodus linnukäärid, võib kohe need appi võtta. Kui lõigata kintsu- ja sääreluu vahelt, saab seda aga teha ka tavalise kööginoaga. Nüüd eemaldame kintsud. Leides üles kontidevahelise koha, on seegi üsna vähese vaevaga tehtud. Soovi korral võime kintsutükil veel kondid välja lõigata, saame kintsuliha, kondid lähevad puljongi keetmiseks.

Järgmisena lõikame rümba küljest ära tiivad, need omakorda poolitame liitekohast ja lõikame ära tiivaotsad, mis lähevad samuti puljongitooraine hulka. Seejärel eraldame rümbast fileed, mõlema suurema välisfilee sees on peidus väike sisefilee, eraldame ka need. Fileesid eemaldades tuleb olla hoolikas, et sisse ei lõikaks. Lõpuks tükeldame rümba. Sedagi on mugav teha linnukääridega, kuid pikema teraga terava noaga samuti täiesti võimalik.

Millisest kanaosast mida valmistada?

Saime kintsutükid või kintsuliha, poolkoivad, tiivad, välisfileed, sisefileed, kondid ja naha. Nüüd tuleb mõelda, mis järjekorras me neid toiduks valmistame ja mis toite igast konkreetsest tükist teeme.

Soovitan kontidest ja tiivaotstest (kui nahka sööte, siis ka nahast) samal päeval puljong keeta, seega võiks esimese päeva söök üks tore kanasupp olla. Pakime teised kanatükid eraldi toidukilesse ja paneme külma oma aega ootama.

Toitva kanasupi saab, kui panna sellesse lisaks köögiviljadele kas riisi, makarone või klimpe. Kana-klimbisupp on paljude suur lemmik. Ülejäänud puljongi võib plastkarpi või purki panna ja teiste toitude sees ära kasutada.

Välisfileest saab kaks lõunasööki. Esimene eelistus: kui kodus on auruti või tavalises keedunõus kasutatav aururest, on mõttekas üks filee koos köögiviljadega (näiteks värske või külmutatud lill- või spargelkapsaga, porgandiga) aurutada. Aurutatud filee on mahlakas, hõrk ja muidugi väga tervislik.

 

Tagasi üles