Silmad eristavad õiged prillid valedest

Pilt on illustratiivne

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja/ Scanpix

«Käed jäävad lühikeseks,» viskavad elukogenud inimesed nalja. Naljal on aga tõsi taga, sest kaugemalt lugedes tundub tekst selgem. Nii kaugelt, et käed ei ulata lehtegi keerama.

End selliselt hetkelt tabades võiks küll seada esimesel võimalusel sammud kas silmaarsti või optometristi juurde. Ei peagi minema polikliinikusse, kui seal järjekord kuudepikkuseks öeldakse – paljudes prillipoodides võtavad vastu nii optometristid kui ka silmaarstid.

Esialgu võtab valik – kohati ka hind – prillipoes silme eest kirjuks. Tegelikkuses ei maksa raamide hinnast end ehmatada lasta, sest kui silmavahe välja arvata, on klaasid hoopis olulisemad. Spetsialistide jutu järgi võib seega raamide osas veel silma kinni pigistada ja valida taskukohasemad, kuid klaaside osas peab lähtuma ikka sellest, mis silmale õige.

Aga nagu pole olemas kaht täiesti ühesugust inimest, pole olemas kaht täiesti ühesugust silmapaari. Just seepärast panevad arstid ja optometristid südamele, et prille peaks ostma ikka prillipoest, mitte turult või kaubanduskeskusest.

Nõmme Silmakeskuse silmaarst Aili Neier selgitab, et turul ja poes müüakse valmisprille, mis erinevad optikapoes valmistatud prillidest prilliklaaside materjali ja kvaliteedi poolest. «Nendel prillidel pole kindlat pupillide distantsi, mida optikapoes täpselt iga inimese jaoks mõõdetakse ja prillide valmistamisel arvestatakse.» Hinnaerinevus tulebki dr Aili Neieri sõnutsi sellest, et optikapoes tehtud prillid on tehtud täpselt sellele inimesele, arvestades prillikandja silmade eripära ja sedagi, milleks prille on vaja.

Paide keskväljaku prillipoes töötav optometrist Janne Parkonen lausub, et arvesse võetakse ka inimese silmavahet – vastavalt vajadusele soovitatakse kas ühevaatelisi, mitmevaatelisi, erineva pinnakaitse ja tooniga prille. «Kuulame inimese harjumusi ja töövõtteid, et prillikandmine paremini töö ja hobiga siduda,» lisab ta.

Paides Vee tänava apteegis küsitakse valmisprille keskmiselt kord päevas. Proviisor Kai Kimmel märgib, et mõni teab täpselt, mis number prille tal vaja on, teised aga lihtsalt kurdavad, et ei näe. Sellisel juhul soovitab ta seada sammud silmaarstile või prillipoodi. Ka valmisprillide ostjatele rõhutab ta, et need on ainult lühiajaliseks või ajutiseks kasutamiseks. Sama kinnitavad silmaarst Aili Neier ja optometrist Janne Parkonen. «Näiteks korraks ette panna, kui on vaja telekava vaadata,» toob dr Aili Neier näite. Ta peab siiski võimalikuks, et pärast silmade kontrolli võib selguda: niinimetatud valmisprillid võivad sobida ka neile, kel on ainult üks nägija silm, teine silm on pime – nad on kaotanud nägemise trauma või muu silmahaiguse tagajärjel. «Päriselt soovitada neid siiski ei saa, kuna turuprillidel puudub kvaliteedikontroll ja garantii, kas neile märgitud tugevus vastab tegelikkusele,» rõhutab silmaarst.

Optometrist Janne Parkonen teab rääkida ka niinimetatud standardtüüpi inimestest, kes on seda meelt, et neile sobib valmisprill. Kuid tegelikult ei ole nad kunagi kandnud kvaliteetseid prille, mis tehtud just neile, seega pole võrdlusmomenti. Samal ajal mõistab ta, et tihti määrab inimese sissetulek ja aeg selle, kui palju inimene oma silmanägemise tagamisele pühendub.

Tagasi üles