Miks elavad naised kauem kui mehed?

Pilt on illustratiivne Foto: Pexels / CC0 Licence

Naised teenivad vähem, neid leiab ülemuste seas harvem ja üle maailma on nad ka parlamendis vähemuses. Ühes punktis on naised aga meestest ees – nad elavad kauem.

Mehed töötavad palju ja teenivad rohkem. Nad söövad ja joovad rohkem kui naised. Kas on need lisatöötunnid või rohked praelihalõigud, mis meeste eluiga lühendavad? Või on see lihtsalt looduse korraldatud halvem seis?

Vaatame statistikat. Naine, kes on sündinud aastal 2014, elab eeldatavalt 83,2 aastat. Mees seevastu võib arvestada 78,6 aastaga. Sellised on Maailmapanga arvutused. Kõige vanemaks saavad naised Jaapanis, keskmine vanus on seal 85 aastat. Kui Saksamaal on naiste keskmine vanus 83 eluaastat, siis meeste oma keskmiselt 78.

Kõige suurem vahe meeste ja naiste elueas on Venemaa kõrval ka Eestis, umbes 10 aastat. Venemaal elavad mehed naistest samuti 10 aastat vähem. Rootsis on see vahe väiksem kui 4 aastat. Malil elavad aga mehed isegi kauem kui naised.

Supercentenarians (tõlkes võiks kõlada nagu ülipikaealised) – selle nime on teadlased andnud inimestele, kes elavad 110 eluaastani ja veelgi kauem. Üle maailma on neid kokku umbes 700. Nagu eeldada võib, on 90 protsenti neist naised.

Ainuüksi geenidega seda seletada ei saa. Igivanadel inimestel on teadlased tuvastanud geeni, millele on antud nimi ApoE2. Seda aga esineb nii meestel kui ka naistel. Pikas elueas on oluline esmajärjekorras geenide ja keskkonna koostoime. Teadlased uurivad veel, millest naiste eelised tulenevad.

Bioloogia vastu ei saa

Bioloogiliselt selgitatakse naiste eelist nende kahekordse X-kromosoomiga. Sellel on hulgaliselt päritud omadusi ja kordusi, mis on immuunsüsteemile tähtsad. Selle on tuvastanud Genti ülikooli teadlased. Kui üks kromosoom on vigane, siis saab seda tasakaalustada teine intaktne koopia.

Meestel see mehhanism ei toimi. Nende genotüüp ei sisalda Y-kromosoomi koopiat. Peale selle on mehed ka hormonaalselt halvemas seisus. Würzburgi Ülikooli uurimuse kohaselt surevad mehed sagedamini südame-veresoonkonnahaigustesse. Kas selle juures mängib rolli ka testosteroon, seda veel uuritakse. Peale kõige muu laseb see suguhormoon noortel meestel tegutseda riskialtimalt, mis sageli põhjustab õnnetusi nii mootorrattasõidul kui ka mägironimisel. Seega surevad mehed sageli juba noorelt. Seda tõestab ka uuring, mis on tehtud eunuhhidega: kastreeritud rotid elavad kauem.

Et mehed haigestuvad enam veresoonkonnahaigustesse, selgitavad teadlased rasvarohke söögiga, aga ka sellega, et meeste veresooned on probleemidele vastuvõtlikumad. Peale selle tekib meestel kõrge vererõhk naistest varem. 

«Heaks» kolesteriiniks nimetatud HDL (high density lipoprotein) kogub kehas «halva» ehk LDLi kokku ja väljutab seda maksa kaudu, kaitstes nii veene.

Meestel on HDLi vähem. Naistel on kuni menopausini östrogeen see, mis veresooni edukalt kaitseb.

Bioloogia vastu aga ei saa, arvavad teadlased. Seega naiste eelised säilivad.

Ent igal medalil on kaks külge: ühelt poolt kaitsevad suguhormoonid naisi näiteks arteroskleroosi eest. Samas on arstidele teada ka naiste eluiga tugevalt mõjutav roll: laste saamine, räägib kardioloog ja geriaater Kai Saks. «Lapse saamine on naise tervisele väga suure mõjuga. Käibel on ütlus: üks laps – üks hammas. Seda tõestavad ka uuringud, mille tulemusel on kindlaks tehtud, et kõige vanemaks elavad naised, kes on kas lastetud või kellel on üks laps.»

Bioloogilistest eeldustest veel määravam on see, kuidas inimene elab. Austria teadlane Marc Luy tegi kloostriuuringu. Selle järgi on munkade eluiga mehe keskmisest elueast neli aastast pikem. Igapäevane rutiin, vähene stress ja mõõdukas alkoholitarbimine – selles näeb teadlane pikema eluea põhjusi. Võiks lausa öelda, et mungad elavad kloostrimüüride taga naistega sarnaselt. Et naiste eluviis on tervislikum, on üldteada. Naised käivad rohkem arsti juures, toituvad tasakaalukamalt ja joovad vähem alkoholi.

Vaadates Eesti 50–60-aastaseid, siis on geriaater ehk vanainimeste arst Kai Saks pannud tähele, et see võrdub paljude teiste Euroopa riikide 70–75-aastaste eluga. Doktor leiab, et tegemist on suure ressursikaoga nii riigile kui ka inimesele endale, sest Eestiski elab inimene 70. kuni 80. eluaastani.

Rollid tasakaalustuvad – mis muutub?