Kadedus ja igaks juhuks asjade kogumine

Foto: 60+

«Igaks juhuks» on esimene märksõna, mis sodikorjamist ehk kratihaigust iseloomustab. Leidub hulk inimesi, kes pole elumuutust meie ümber justkui märganud. Tänapäeval ei ole vaja «igaks juhuks» korjata endale juba ette paarikümne aasta varu riideid, jalatseid, lauanõusid ja kilekotte. Kuid on neid, kes seda teevad.

Mida kogumine endast kujutab ja kuidas sodikorjajat aidata, kui ta ise seda probleemi ei tunnista ja kas ka painavaid mälestusi võiks sodiks pidada, lahkavad ajakirja 60+ aprillinumbris koguja lähedane, aga ka psühholoog ning psühhoterapeut Inge Tael.

Mis võib olla kadeduse taga? Miks küll nii sageli selle asemel, et keskenduda iseendale, sellele, kes sa oled, mis sul endal on, mida sa ise oskad, ning seda kõike vääriliselt hinnata ja tänulik olla, keskendub mõni inimene välisele, sellele, kes teine on, mis teisel on, aga temal mitte. Ja seda mõtlemata, kas inimesel endal ongi seda vaja, teadmata, mis hinnaga teine on selle ihaldusväärse saavutanud, mida pidanud selleks tegema ja millest loobuma. Mis võib olla kadeduse taga ja mida teha mõttetu ajakulutuse ehk teiste kadestamisega, kirjutab ajakirja 60+ värskes aprillikuu numbris arst ja psühhoterapeut Epp Veski.

Naised teenivad vähem, neid leiab ülemuste seas harvem ja üle maailma on nad ka parlamendis vähemuses. Ühes punktis on naised aga meestest ees – nad elavad kauem. Aprillikuu 60+ võtab vaatluse alla, miks elavad naised kauem kui mehed ja kas nende rollid edaspidi tasakaalustuvad või mitte.

Kas muretseda endale retseptiga prillid või käivad poest ostetud küll? Prille müüakse poes, apteegis, turul ja prillipoes. Mis siis ikka tegelikult juhtub ja mida peaks silmas pidama, arutlevad ajakirja 60+ värskes numbris Nõmme Silmakeskuse silmaarst Aili Neier, Paide keskväljaku prillipoes töötav optometrist Janne Parkonen, proviisor Kai Kimmel. Muuhulgas saab teada, mis vahe on silmaarstil ja optometristil.

Mida ette võtta, et väikese vaeva ja rahaga rõdust mõnus istumispaik teha? Kujuta ette, et kenal suvepäeval tuleb keegi külla ja tekib soov istuda värskes õhus. Korteril on rõdu küll, aga seal on eelmisel aastal katki läinud tolmuimeja, kooruva värviga toolid, lumelabidas ja lapselapse kelk. Unistuste rõdu asemel on nukker panipaik, kuhu pannakse asjad, mis on ees, seal on need jalust ära. Tegelikkuses võiks aga rõdu olla koht, kus jalgu puhata. Mida ette võtta, et väikese vaeva ja rahaga rõdust mõnus istumispaik teha, annavad ajakirja 60+ värskes aprillinumbris nõu sisutus- ja aiakaupade poe Ideede Kummut juhataja Agnes Altküla ja Paide Espaki müüja-konsultant Kaisa Leesment. Oma kogemustest räägivad Tartus elav 72-aastane Anna ja tuntud raadiohääl Mati Palmet.

Õigesti tehtud jõuharjutused annavad palju juurde. Kui jõuharjutusi õigesti teha, annavad need igale füüsilisele tegevusele, olgu see jooksmine või mõni muu vastupidavusala, palju juurde. Selleks ei pea jõusaale minemagi. Jõumasinaid on mets täis, vali sobiv puutüvi välja, konsulteeri teadjatega ja hakka end painutama. Ajakiri 60+ kutsus Kergejõustiklubi Järvala treeneri Leonhard Soomi Türi äärelinna Tolli metsa, et koos veteransportlase ja kaitseliitlase Lauri Lipuga seeniorile sobilikke harjutusi ette näidata.

Hirsi sobivust on saanud inimorganismi ainevahetus proovida väga kaua. Nimelt on hirss üks iidsemaid teraviljakultuure, mida on Hiinas kasvatatud juba ligi kümme tuhat aastat. Ja probleeme pole ilmnenud. Järelikult sobib hästi. Mis ongi õige, kirjutavad aprillikuu ajakirjas 60+ arstiteadlane professor Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Tehis on nüüdisaja kultus. Näiteks tehissuhted ehk niinimetatud sotsiaalmeedia. Ka söögilaual on tehisühendid. Sissesöödud tehisühend pole ainevahetusele vajalik, tekitades tasapisi probleeme. Nende avaldumise aeg ja mõju sõltuvad kasutushulgast, tarbimise sagedusest ja kestusest. Alates veebruarikuust tutvustavad Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia doktorant Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ajakirjas 60+ erinevaid tehismagustajaid. Seekord tuleb juttu aspartaam-atsesulfaami soolast.

Sirje Rekkor tuletab ajakirja 60+ köögikülgedel meelde, et kanaga saab söögilaua mitmekesisena hoida ja toidule tehtud kulutusi oluliselt vähendada, kui toorainega nutikalt ümber käia. Näiteks osta terve kana, see tükeldada ning eri tükkidest mitmel päeval lõunasööki valmistada. Muidugi ei puudu ka retseptid.

Tea Raidsalu jagab nutikat nõu riidekapi korrastamisel. Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg kirjutab, kas südamehaigusi saab ka ennetada.

Ajakirjas 60+ on ka kolumn ja suur ristsõna.