Kaksteist nõuannet mida teha, kui lähedane peab kolima hooldekodusse

Pilt on illustratiivne Foto: Elmo Riig / Sakala

Sotsiaalministeeriumi blogis on kirjas mitu hüva nõuannet, mis aitavad raskele otsusele kaasa. Mida teha, kui tuleb võtta vastu ilmselt paljusid ettevaatlikuks tegev otsus ning Teie lähedane peab kolima hooldekodusse?

Küsi hooldekodult näha hooldusplaani. See tuleb koostada 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaani saab hooldekodult küsida teenust saav inimene või tema seaduslik esindaja.

Hooldusplaanis peavad olema kirjas hoolduse individuaalsed eesmärgid, hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus. Eraldi tuleb tuua välja tugitegevused inimese iseseisvuse säilitamiseks.

Hooldusplaani koostamisel tuleb hooldusvajaduse kõrval hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust. Seetõttu on oluline, et hooldusplaani koostamisse on kaasatud kas perearst, pereõde või mõni muu tervishoiutöötaja, kes oskab hinnata inimese vajadust tervishoiuteenuste järele. Seejärel saab otsustada, milline on lähedaste roll arsti külastuste juures (nt kas transpordi arsti juurde ja saatja korraldab hooldekodu või perekond/KOV) ja kas oleks vaja leida uus hooldekodu lähedal asuv perearst.

Kui hooldusplaani pole tehtud või ei näidata, siis esmalt pöördu hooldekodu omaniku poole ja küsi kirjalik selgitus ning tähtaeg, millal hooldusplaan valmib.Kui teenuseosutaja keeldub teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale hooldusplaani väljastamast, siis on see vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega ja soovitame võtta ühendust sotsiaalkindlustusametiga, kes teeb teenuse osutamise üle järelevalvet.

Teavita oma lähedase perearsti, kui inimene liigub hooldekodusse, mis on perearsti piirkonnast väljaspool. Vajadusel vii oma lähedane üle hooldekodu piirkondliku perearsti nimistusse.

Hooldekodusse minnes võta kaasa arsti määratud raviskeem – ravimite andmisel peab hooldekodu sellest juhinduma. Kui arst muudab ravi, palu arstilt uus raviskeem ja edasta see hooldekodule.

Muul juhul võid küsida näha arsti kirjutatud raviskeemi ja hooldekodus selle põhjal koostatud ravilehte. Erisuste korral küsi põhjendusi ning ravi muutnud arsti kontaktandmeid.

Ravimite viimisel oma lähedasele, kirjuta tema nimi igale ravimi pakendile ja palu need panna temanimelisse ravimikarpi. Nii jõuavad õiged ravimid õige inimeseni. Pane ravimitega kaasa ostutšekk – hooldekodu vajab seda ravimite päritolu tõestamiseks.

Koos ravimitega edasta hooldekodule ravimite annustamise skeem ja arsti nimi, kes on ravimid määranud. Arsti andmed on vajalikud, et hooldekodu saaks vajadusel arstiga ühendust võtta.

Kui ravimid ostab hooldekodu, küsi vajadusel näha isiklikku ravimikarpi ja veendu, et ravimid, mida arst on välja kirjutanud, on ka karbis olemas.

Kõik ravimid peavad olema ravimite säilitamiseks mõeldud lukustatavas ruumis või eraldi ruumi puudumisel lukustatud kapis ega tohi olla kõrvalistele isikutele kättesaadavad. Kui näed ravimeid vedelemas laual või muudes kohtades, teavita sellest ravimiametit.

Kui sul on kahtlus, et hooldekodu ei järgi raviskeemi, sinu lähedane on saanud valesid või liiga palju ravimeid, teavita koheselt terviseametit. Raskemate rikkumiste puhul nagu kehaline väärkohtlemine, teavita koheselt politseid. Vajadusel teeb terviseamet hooldekodusse täiendava kontrollkäigu ning annab kriminaalse süüteo kahtluse korral materjalid üle prokuratuurile.

Küsi üle, kas hoolekandeasutus on ka tervishoiuteenuse osutaja. Hooldekodul ei pea olema tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks, kuid see on vajalik, kui suur osa teenuse saajad vajavad suuremas mahus õendustoiminguid nagu sidumised, lamatiste ravi jms.

Hooldekodu valimisel lähtu kindlasti lähedase vajadusest. Kui inimene vajab ka suures mahus tervishoiuteenust, veendu, et hooldekodul on võimekus vajalik teenus tagada – näiteks osutab kohapeal õendusteenust või tagab selle läbi oma koostööpartnerite.

Loe läbi teenuse osutamise lepingu tingimused ning veendu, et teenuseosutaja on lepingutingimusi täitnud ning lepingu tingimused oleksid kooskõlas tegeliku olukorraga;

Sularahas arveldamisel küsi alati tšekke, mis tõendaksid raha sihtotstarbelist kasutamist.