Segane teadus: vitamiinid ei pruugi kõrges eas haigusi ennetada

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne
Pilt on illustratiivne Foto: JUSTIN SULLIVAN/AFP/Scanpix

Levinud tervisetarkus, et vitamiinide võtmine vanemas eas aitab haigusi ennetada, võib osutuda valeks. Mitmed uuringud viimastel aastatel annavad vastuolulisi tulemusi ning keegi täpselt ei tea, milline on suurte koguste vitamiinide mõju organismile.

2013. aastal läbi viidud küsitlusest selgub, et 68 protsenti eakatest ameeriklastest võtab vitamiine sisaldavaid toidulisandeid. Esimesel pilgul tundub, et see ei tee kellelegi häda. Probleem aga kerkib toidulisandite ning vitamiinine uurimise protseduuridest. Kui toodetakse mõni uus toidulisand, siis esialgsed uuringud nende kohta on tihti väga optimistlikud. Uus toode saadetakse hurraaga turule ning paljud inimesed hakkavad seda kohe ka kohusetundlikult tarbima, arvates, et toidulisandil on suur mõju nende tervisele.

Tihti lükkavad hilisemad põhjalikud ja pikaajalised uuringud esialgsed andmed ümber. See ei tähenda kohe, et lisavitamiinide võtmine tervist kahjustab, aga need ei pruugi üldsegi mingit mõju avaldada. Organism kipub ise enda keemilist tasakaalu hoidma ning liigsed ained väljuvad lihtsalt kehast jääkainetega koos. Seega toidulisandiga kehasse viidud vitamiini võivad tualetis lihtsalt kehast väljuda. «On kaunis keeruline vältida vajalike vitamiinide koguse sisse söömist,» ütles Barnett Kramer, vähiennetuse uurija.

Meie toidulauale võib nii mõndagi ette heita, liiane sool, rasv ja suhkur põhjustavad mitmeid hädasid. Ent vitamiinipuudus pole selles reas, sõnas toitaineteadlane Alice Lichtenstein.

Kuid leidub kahjuks vastuolulisemaidki uuringuid. Kaltsiumilisandite võtmine ei pruugi luude haprust kuidagi parandada ning võib ka aidata kaasa neerukivide või südamehaiguste tekkele. Uuringud on vastuolulised ning seega peaksime teadlaste töö tulemusi alati lugema teatava tasakaaluka skepsisega. Üldiselt soovitavad toitumisteadlased ja terviseagentuurid, et kehale vajalikke aineid manustaksid inimesed toiduga, mitte lisandite läbi. Teadlikult koostatud tasakaalukas menüü on tugeva tervise pant.

Uuringute vastuolulist võib seleta nende valimite iseärasused. Inimesed kes on nõnda teadlikud oma tervisest, et söövad toidulisandeid, on niigi tervemad kui nende eakaaslased. See võib seletada, miks vitamiinide võtjate tervis etem on ning vitamiinid ei mängi sellisel juhul erilist rolli.

Eric Klein viis aastal 2011 läbi uurimuse mille järgi E vitamiini suured kogused suurendasid meestes eesnäärmevähi tõenäosust 17 protsenti. Kuigi vitamiin E on tuntud kui antioksüdant ning seega peaks organismis takistama rakkude kahjustumist. Kleini sõnul pole vitamiinid inertsed ning neist võiks pigem mõtelda kui ravimitest. Ravimitel on kõrvalmõjud ning sama käib ka vitamiinide kohta. Inimesed peaksid vitamiinidesse suhtuma samasuguse ettevaatlikusega kui ravimitesse, ütles Klein.

Olukord pole muidugi nõnda hull, et inimesed peaksid koheselt arsti soovitatud toidulisandite võtmise lõpetama. Professionaalide soovitustel on asjalik tõepõhi taga. Kuid laiemad uuringud vitamiinide ja muude toidulisandite kõikidest mõjudest on alles teostamisel. Seniks aga võtkem tähelepanelikuma vaatluse alla oma igapäevane söök, et see oleks tasakaalus ning me saaksime organismile vajalikud ained loomulikul teel kätte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles