/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2018/03/29/7733955t1h8dcc.jpg)
Eakate abistamisele pühendunud eksmeedikute ühendusest Halastus hakkab üles kerkima juba teine põlvkond, kes oma altruismiga pooled linna abivajajad ära katta suudab.
Eakate abistamise selts avas «sokivabriku»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kabeli tänaval üksildases tarekeses 7. aprillil 90. sünnipäeva tähistav Selma Kera õigustab oma nime sajaprotsendiliselt. Nimelt koob ta sokke ja kindaid nii ohjeldamatus tempos, et on Halastuse seltsinaistelt hüüdnime «sokivabrik» pälvinud. «Arvutasime, et kokku on ta neid üle 400 paari teinud. Kas mahuksid autopagasnikusse ära? Ega ikka ei mahuks küll!» põrutas ühingu eestvedaja, 83-aastane Liidia Laaneoja.
Kera ise peab pika ea saladuseks just nimelt metsikut töörügamist – varem ülesõidukorraldajana raudteel, nüüd varraste taga teleri ees. «Terve elu oleme perega raudteele pühendanud: mees oli vedurijuht, korteri ja aiamaa andis meile raudteevalitsus. Aga ega praeguselgi valitsusel viga pole: tegid mulle akna alla kergliiklustee, nii et vaata ja imesta,» säilitas vanuigigi rongidega seotuks jäänud proua optimismi.
Refereeritud artikli täisteksti loe Tartu Ekspressist.