Psoriaas on päritav, mitte nakkav haigus

Psoriaas Foto: PantherMedia/Scanpix

Kõik ketendavad laigud kehal pole psoriaas. Erinevalt nahamolluskitest, soolatüügastest, ohatisest või sügelistest psoriaas ei nakka.

Inimene võib elada aastakümneid, ilma et psoriaas avalduks. Tartu Ülikooli Nahakliiniku juhataja dr Külli Kingo sõnul pole siiani täpselt teada, mis psoriaasi vallandab, kuid tema peab üsna tähtsaks faktoriks stressi. «Olemuselt on psoriaas immuunpõletikuline mittenakkav nahahaigus ning muutused on täheldatavad ka nahas, mida nimetatakse niinimetatud terveks nahaks,» selgitab Kingo.

Tegemist on kroonilise haigusega, mida sagedamini põevad põhjaeurooplased ja põhjaameeriklased. Miks Ameerika indiaanlastel ja eskimotel psoriaasi pole, ei oska teadlased selgitada. Ühe variandina on toodud välja välised tegurid, aga tugeva argumendina on laual ka teistsugune geenikombinatsioon.

Suur roll on pärilikkusel

Suurt rolli haiguse avaldumisel mängib pärilikkus: 91 protsendil haigetest on vähemalt üks psoriaatikust lähisugulane ja 56 protsendil psoriaatikutest on vähemalt ühel vanemal psoriaas. Kui aga psoriaasi põevad mõlemad vanemad, haigestub samasse haigusesse 65 protsenti lastest.

Sümptomite esilekutsumiseks on lisaks pärilikule eelsoodumusele vaja rohkemat, on kirjas veebilehel psoriaas.ee. Piisavaks võib osutuda stress, naha päikesepõletus, lõikehaav või psoriaasihaigele mittesobiv ravim, näiteks tetratsükliin.

Eestis pole küll psoriaasi kohta epidemioloogilist uuringut tehtud, kuid arstide hinnangul haigestub Põhja-Ameerika ja Põhja-Euroopaga võrreldavalt ehk kaks-kolm protsenti elanikkonnast. Dr Kingo teada arvatakse Eestis olevat ligikaudu 42 000 psoriaatikut, neist 30 protsendil on mõõdukas või raske haigusvorm. «Meestel ja naistel esineb psoriaasi võrdselt, see võib avalduda igas eas, aga sagedamini vanuses 15–25 ja 57–60 eluaastat,» teab ta.

Dr Kingo ütlust mööda aitab haiguse avaldumise aeg ennustada ka selle võimalikku kulgu. «Kui haigus on avaldunud enne 40. eluaastat, esineb patsientidel hiljem rohkem raskemat nahalöövet ning liigeste- ja küüntekahjustusi. Vara avaldunud psoriaasi vorm on perekondlik ehk päritav,» kinnitab dr Kingo. «10–30 protsendil psoriaasi põdevatel haigetel esineb kaasuvana psoriaatiline küüntekahjustus ja 5–42 protsendil haigetel psoriaatiline liigesepõletik,» kirjeldab dr Kingo psoriaasiga kaasuvaid haigusi.

Ka on psoriaasihaigel sagedamini probleemiks rasvumine, suhkruhaigus ning kõrgvererõhktõbi, mis omakorda tingib suurenenud riski haigestuda müokardiinfarkti. «Kolmandik psoriaasihaigetest on ülekaalulised, kuid rasvumine tõstab psoriaasi avaldumise riski kaks korda,» räägib dr Kingo. Ta lisab, et psoriaasi ravi tõstab ka suhkruhaiguse avaldumise riski, sest raviks kasutatavad hormoonpreparaadid ehk glükokortikosteroidid tõstavad insuliini resistentsuse riski. «Suhkruhaigus tõstab jällegi psoriaasi avaldumise riski,» märgib ta.

Kaasuvad haigused

Dr Kingo toob välja ka, et psoriaasihaigel on tihemini pahaloomulisi kasvajaid. «Kui kaasuvad haigused avalduvad psoriaasi põdeval inimesel väga varases eas, mõjutab psoriaas haige eluiga. Psoriaas mõjutab inimesi eri viisil. Lisaks füüsilistele kaasuvatele haigustele on psoriaas tõbi, mis toob endaga kaasa psühhosotsiaalseid probleeme, mistõttu psoriaasihaigel on suurem risk haigestuda psühhiaatrilistesse haigustesse, eriti depressiooni ja ärevushäiretesse,» sõnab professor. Ta toob näiteks, et ligikaudu 60 protsenti psoriaasihaigetest puudub haiguse ägenemise tõttu töölt ja vajab haiglaravi, 34 protsenti vastanuist peab aga oma töötuse otseseks põhjuseks psoriaasi.

«Depressiooni põeb 32 protsenti psoriaatikutest,» teab dr Kingo öelda ja lisab, et kahjuks on psoriaas haigus, millest patsient terveks ei saa. «Arsti eesmärk psoriaasihaige ravistrateegia koostamisel on saavutada ja säilitada haiguse lööbevabad perioodid, diagnoosida tõbi varakult ja ravida psoriaasiga kaasuvaid haigusi ning parandada patsiendi elukvaliteeti,» kirjeldab dr Kingo.