Kas ideaalne naine on ingel või patune?

Foto: Andres G. Adamson

„Armastust ei saa küll osta, kuid alati tuleb tema eest maksta,“ arvab mees.

Iga viimane kui mees tahab enda kõrvale ikka ideaalset naist, kes on stiilne, ilus, sensuaalne.

„Armastus on nagu korsett,“ arvab naine, „alati pead parem välja nägema, kui mõnikord suudad.“

Naine teab armastuse väärtust, mees jällegi selle hinda.

Kes on see naine, keda mees tegelikult tahab? Tema unistustes on kõrvuti kaks naist: mõtted on ingli päralt, ürginstinkt tõmbab patuse poole.

Nähes meeldivat naist, lööb mees rinna kummi, tõmbab kõhu sisse, manab ette targa näo ning püüab käituda meeldivalt ja sarmikalt.

Naine ei pruugi oma mõjust üldse teadlik olla, kuid see on alati sissejuhatus ideaali loomisel. Teine ja mitte vähemtähtis on mehe vajadus emaliku hoole järele. Kes on ingel? Hoolikas, muretsev ja kannatlik lapsehoidja, kellega mehel on mugav, muretu ja ohutu. Kuid stopp! Selline naine ei saa kunagi mehe ideaaliks, tal on lõpuks oht muutuda inglist liiga maiseks.

Tõeliselt tõmbab meest armastus. Mees igatseb naist, keda tal ei olegi vaja mõista, vaid ainult armastada ja jumaldada. Ideaalne naine peab oskama hinnata selle jumaldamise kaunidust ja mehe siiraid tundeid. Mingil tingimusel ei tohi neis kahelda. Armastus on alati moes. Selles tahab mees olla hullumiseni armukade, tunda taevalikku mõnu ja balansseerida kuristiku äärel. Sellistes fantaasiates on koht ainult patusel naisel.

Iga tavaline naine teab kindlalt, et mehelt ei saa midagi kätte enne, kui pole nutnud. Mõnikord liitub naise armumisega mõni kujutelm või illusioon koos tahtmatu või tahtliku väljapressimiskatsega.

Kuid ideaalne naine ei lähe kunagi sellele libedale teele. Ta ei hakka halama ega virisema, vaid kogu oma olekuga hoopis rõhutab mehe mehelikkust. Nii voolitaksegi mehi, kes ideaalse naise kõrval tahavad mehed olla. Kui mees tuleb reede õhtul sõprade ja õllekastiga koju telerist jalgpalli vaatama, ei sulge ideaalne naine end vannituppa mossitama ega lahku ukse prõmmides. Ta otsib hoopis midagi maitsvat lauale ja tunneb külalistest rõõmu.

Lihtne ja loomulik mees ei visku iga sõneluse või mässamise järel kahetsusse koos ennasthävitava analüüsiga. Selle jaoks on naine, kes ei pruugi küll alati süüd enda peale võtta, vaid kes oskab lihtsalt tunnustada autoriteeti ja andestust paluda, kui vaja.

Ideaalne naine kuulab kannatlikult mehe arutlusi. Ta ei suru oma arvamust peale, vaid jõuab ikka meest rahuldava kompromissini, esitades oma argumendid selliselt, nagu need oleksid tulnud mehe enda suust. Kuigi mees ei armasta naise kriitikat, ei soovi ta tõsta ka enda ideaaliks anekdoodist pärit blondiini.

Ideaalne naine saab aru mehe naljadest ja naerab nende üle. Kindlasti teab ta, et oma mehe üle naermine on keelatud, eriti tema sõprade kuuldes. Iga mees on veendunud, et just tema naine peab hoidma südame avatud ja suu lukus.

Ideaalne naine on mehes kindel. Ta lähtub põhimõttest, et mehel on pidev jooksuaeg. Ta teab alati, milliseid teid pidi see jooks kulgeb.

Kui vaja, läheb dieedile ja elab lootustest. Ta usub siiralt mehe hädavalesid, eriti veel sel eluperioodil, kui mees on juba kaotanud osaliselt juuksed, hambad ja tühjad illusioonid. Kõik mehed saabuvad ükskord koju - kohta, kus ideaalne naine oskab organiseerida pidevat vahelduvat kava ja kus väikesed abielulised hellitused või pisarate jõud võivad liigutada ka kõige mehisema mehe südant.
Ainult ideaalne naine on see „teinepool“, keda mees vajab kogu eluks ning kes sobib ideaalselt just temale.

Ideaalne naine teab, et ükski mees ei saa olla tõeliselt õnnelik, elades koos kas ingli või siis jällegi ainult patusega. Ta ei hakka meest emalikult nunnutama, vaid loob kodus kõik tingimused, nagu polekski ema kunagi lahkunud. Kuid voodis on ideaalne naine ürgselt patune. Sest ainult patune ingel on naine, keda mees tõeliselt vajab.