Ees on kellakeeramine: mida sinu keha sellest arvab?

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Märtsi viimasel pühapäeval, sedapuhku 25. kuupäeval keeratakse kell tunni võrra suve poole. Tahes-tahtmata järgib aga meie sisemine kehakell omaette tsüklit, mida tuntakse ka tsirkadiaanrütmina või tsirkadiaanse tsüklina. 2017. aastal teaduslikult kinnitatud nähtus pälvis samal aastal ka Nobeli meditsiinipreemia. Kuidas siis peab, uues teaduslikus valguses, meie keha aja üle arvet?

Definitsiooni järgi on tsirkadiaanrütm «looduslik füsioloogiliste ja käitumuslike protsesside kogum, mis jaguneb umbes 24-tunnisele ajavahemikule» ehk rahvakeeli «kehakell».

Peamiselt sõltub kehakell keskkonnast tulenevatest teguritest, millest üks on valguse ja pimeduse vaheldumine. Peaaegu iga kude ja elund meie kehas on mõjutatud omaenda «isiklikust» kehakellast – need rütmid kontrollivad meie unemustrit, kuid reguleerivad ka muid päevast-päeva kõikuvaid bioloogilisi protsesse nagu kehatemperatuur, vererõhk või hormonaalne tasakaal. Ajust lähtuvalt on kõik need «pisikesed kellad» sünkroonis.

Hea tervise juures, õigeaegse magamise ja toitumise korral, töötavad meie kehad nagu kellavärk. Kehatemperatuur tõuseb parasjagu enne koitu, see aitab ärkamisel kaasa erksamale enesetundele. Une soodustamiseks õhtul temperatuur taas langeb.

Selline on keha normaalne talitlus, kuid kui meie kehakell on nihkesse aetud (olgu mõjutajaks näiteks ebakorrapärased magamismustrid) ja loomulik tsirkadiaanrütm sassi aetud, reageerib keha vastavalt:

Töötamise aeg on oluline. Mitmed uuringud (sh õendustöötajate terviseuuring) väidavad, et öövahetuse töötajatel on suurem vähki haigestumise risk. Uurijad järeldasid, et suurenenud öine valgushulk (tehisvalgus) vähendab melatoniini hulka kehas. Selle hormooni vähesus võib viia vähi tekkeni.

Sportlaste võistlusaeg on oluline. Parim aeg kullale võistlemiseks on päeva teine pool. Mitmed rekordid murtakse just päeva hilisemas pooles, kui kehatemperatuur ja lihaste paindlikkus on päeva kõrgeim. Uuringud on näidanud, et jalgpallurite töövõtted ja ujujate kiirus on pärastlõunal paremad kui hommikuti.

Kehakella taaskäivitus võib aidata depressioonis inimesi. Hiljutine analüüs, mis kätkes endas üle kahetuhande uneuuringu, näitas, et unepuudus võib aidata leevendada depressiooni. Kuigi analüüsi autorid ei ole täiesti kindlad, on esile kerkinud teooria, mille kohaselt võib olla pidevate tujumuutustega inimestel tõrkuv kehakell, mida parandaks kunstlikult tekitatud unepuudus.

Infarktid on hommikuti tõenäolisemad. Senised asitõendid viitavad, et tsirkadiaanrütm on südame tervisega lähedaselt seotud. Vererõhu ja pulsi päevased muutused on ühed paremini tuntud tsirkadiaanrütmi näited. Samuti on mitmed uuringud näidanud, et insult, järsk südameseiskumine ja südamerabandused ilmnevad sagedamini just hommikuti. Südamerabandused on mõne uuringu järgi esimesel kolmel ärkeveloleku tunnil isegi kaks kuni kolm korda sagedasemad kui öösiti.

Hiline söömine ja kaalutõus on tõenäoliselt seotud. Käimasolevad uuringud on loonud seose toitumise, ülekaalulisuse ja kehakella vahel. Üks hiljutine uuring leidis, et tsirkadiaanrütmi tõrked ei muuda mitte ainult söömiskellaaegu, vaid tingivad ka kaalutõusu. Uuringu autorid hoiatavad (ebakorrapäraste söömisaegade ja tsirkadiaanrütmi rikkumise tõttu) öösel töötavaid inimesi ülekaalulisuse, diabeedi ja südamehaiguste suurenenud riski eest.

Hommikune grippi haigestumine võib tähendada ägedamat põletikku. Enamikel inimestel on aeg aastas, mil nad jäävad suurema tõenäosusega haigeks. Ilmneb, et olemas võib olla ka konkreetne aeg päevas, mil inimesed haigestuvad suurema tõenäosusega. Tunamullu avaldatud uuring kirjeldab, et hommikul nakatunud loomades paljunevad viirused kümme korda kiiremini, kui hilisemal päevasel ajal nakatunutes – see tingib omakorda ägedama põletikulise reaktsiooni.

Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et mõnel osal päevasest ajast on keha vastupanuvõime tavapärasest väiksem. Seose kinnitamiseks on siiani vaja rohkem tõendeid.

Nahk sügeleb öösiti rohkem. Nahk, nagu teisedki elundid meie kehas, järgib oma sisemist kella. Naha temperatuur, pH-tasakaal ja rasueritus varieerub tunniti. Isegi kortsude väljanägemine muutub päeva jooksul. Öösel muutub nahka kaitsev kiht õhemaks, mis tähendab seda, et bakterid, viirused ja muud ärritajad pääsevad kergemini läbi. Seetõttu esinevad näiteks suuremad sügelused just pärast loojangut.

Katkendlik unetsükkel võib mõjutada viljakust. Kasvav arv uuringuid väidavad, et tsirkadiaanrütmi häiritus (põhjuseks nt lennates tekkiv ajavahe või öised vahetused) võib mõjuda negatiivselt naiste viljakusele. Üks uuring näitas, et hiirtel, kelle unerütm on häiritud, on palju raskem tiinestuda. Hiirtel on inimestega sarnane kehakell, kuid nende leidude najal on veel liiga vara naiste reproduktiivtervise kohta järeldusi teha.

Allikas: TheCut

KOMMENTAAR

Eesti Unemeditsiini Seltsi president unearst doktor Heisl Vaher

Heisl Vaher

PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Tsirkadiaanrütm ehk siis öö ja päeva vaheldumise rütm on evolutsiooniliselt välja kujunenud protsess, mis on vajalik puhkamiseks ja taastumiseks.

Uuringud näitavad, et vööndiajast erineva aja kasutamine ning varajane kooliminek ja sellest tulenev unevaegus vähendab teismeeas kooliõpilaste õpivõimet. Samuti põhjustab kellakeeramine tähelepanuhäireid ja kahjustab töövõimet laiemalt.

Me ei võida sellest ei energiasäästu ega muud, vaid kaotame oma töövõimes. Enamgi, nii liiklus- kui tööõnnetused sagenevad iga kellakeeramise järgselt ja eriti just suveajale üleminekul.

Tänaseks on need asjaolud leidnud niivõrd ulatuslikku teaduslikku tõendamist, et aeg on teha vastavad korrektuurid ka ühiskondade toimimisse.

Tagasi üles