«Üllatavalt kombel võib KOKile viidata ka koormustaluvuse langus. Tihtipeale peetakse normaalseks vananemiseks seda, kui 50–60aastasel inimesel võtab juba trepist üles kolmandale korrusele minek hingeldama, rasket poekotti ei jõuta vahepeal puhkamata koju kanda. See on ohu märk. Tekib omamoodi suletud ring: inimene püüab võimalikult kergelt hakkama saada, viib füüsilise koormuse miinimumini, treenimatus aga süvendab õhupuudust ja treenimatust veelgi. Seetõttu ongi väga tähtis avastada KOK võimalikult varakult,» nendib kopsuarst ja lisab, et arstid püüavad inimese ravimite abil võimalikult aktiivse ja liikuva hoida.
Kopsuarst selgitab, et KOK on bronhides ja kopsukoes käivitunud aeglase kuluga põletik, mis tekitab häirivat rögaeritust ja köhaärritust. See krooniline põletik surub suuremaid ja väiksemaid kopsutorusid (bronhe ja bronhioole) kokku, tekitab hingamisteede ahenemist ning häirib õhu sisse- ja väljaliikumist kopsudes. Põletik võib kahjustada kopsukude ja tekitada kopsupuhitust ehk emfüseemi. Emfüseemi tõttu väheneb hapniku hulk, mis jõuab kopsudest kehasse, ning kopsukude kaotab oma elastsuse, mistõttu õhuvool hingamisteedes väheneb.
Lihtsustatult võib öelda, et KOKi korral tekib kopsufunktsiooni langus. See väljendub väljahingamisraskuses: sissehingamisel õhuvoolu liikumises hingamisteedes takistust ei ole, kuid välja hingates hingamisteed vajuvad pisut kokku, tekib õhuliikumistakistus ja hingamises võib kuulda tüüpilist vilet. Kui see kestab pikka aega, tekib kopsukoes nn hüperinflatsioon: kopsukoe alveolaartasandil, kus toimub vajalik gaasivahetus, hävib täisväärtuslik koe ülesehitus ja organism ei saa enam kätte piisavalt hapnikku.
Paraku arenevad muutused varjatult ja väga aeglaselt, mitme aastakümne jooksul. «Kõik elu jooksul põetud põletikud jätavad kopsudesse jälje, mida rohkem on inimene elu jooksul haige olnud, seda lihtsam on KOKil kahjustunud kopsukoes arenema hakata. Täiesti terved kopsud üksinda võiksid vabalt elada 140aastaseks,» muigab dr Pille Mukk.
«KOKi haigestumise peamine põhjus on siiski suitsetamine. 40–50 protsenti kroonilistest suitsetajatest, ka passiivsetest suitsetajatest ehk inimestest, kes on sunnitud elama või töötama täissuitsetatud ruumides, haigestub elu jooksul KOKi. Mittesuitsetajatest on KOKi patsiente kõigest üks inimene kümnest. Teine KOKi haigestumise laialdane põhjus on õhusaaste. Ohustatud on kõik, kes töötavad tolmu või kemikaalidega saastatud keskkonnas.