/nginx/o/2018/03/11/7677821t1haffe.jpg)
KOK ehk krooniline obstruktiivne ehk suitsetajate kopsuhaigus on Eestis aladiagnoositud haigus, mille üks üllatav sümptom on näiteks pidev väsimus. «Suitsetajal, kes on kümme aastat ühtejärge tõmmanud paki sigarette päevas ja keda isegi trepist üles minek võtab hingeldama, on väga suur risk KOKi haigestuda,» ütleb pulmonoloog Pille Mukk.
KOK on krooniline haigus, mis avaldub õhupuudusena esialgu füüsilisel koormusel, hiljem ka tavaolekus ning mille kaalukas riskitegur on pikaajaline suitsetamine.
«Hinnanguliselt on Eestis ligi 90 000 inimest, kellel esineb vähemalt kerge hingamisteede püsiobstruktsioon. Oma haigusest on teadlik ja ravi saab neist vaid 10–15 protsenti. Haigekassa andmeil on meil Eestis vaid umbes 11 000 KOKi diagnoosiga patsienti,» tähendab dr Pille Mukk. «Tegelikult on KOK esmatasandil sama levinud kui teised kroonilised haigused, kuid aladiagnoositud, ja seda mitte ainult Eestis, vaid isegi kõikjal Euroopas,» lisab ta.
«Hinnanguliselt üks inimene kümnest põeb Eestis KOKi, seda sageli ise teadmata,» nendib pulmonoloog. Praegu on KOK tema sõnul Euroopas surmapõhjuste seas 4.–5. kohal, kuid seoses elanikkonna vananemisega võib aastaks 2020 tõusta koguni kolmandale kohale.
KOKi ravi on igale riigile majanduslikult väga kulukas. «Tavaliselt tuvastatakse KOK staadiumis, kui üsna suur osa kopsude talitlusvõimest on juba kadunud. Sümptomid ägenevad tavaliselt füüsilise aktiivsuse korral ja hingamisteede infektsioonide ajal,» kirjeldab kopsuarst.
Kuna KOK on progresseeruv haigus, siis toob selle hilises faasis avastamine ja lüngad ravis inimesele kaasa elukvaliteedi kiire languse. «Haigus kulgeb pikka aega peaaegu märkamatult, inimene küll köhib pidevalt, kuid peab seda nn suitsetajate köhaks, ning tuletab endale üha meelde ahelsuitsetajast naabrimeest, kes elas 90aastaseks,» toob dr Pille Mukk näite.
Peale kroonilise köha on KOKi peamised haigustunnused suurenenud rögaeritus, hingamisraskused, vilistav hingamine.
«Üllatavalt kombel võib KOKile viidata ka koormustaluvuse langus. Tihtipeale peetakse normaalseks vananemiseks seda, kui 50–60aastasel inimesel võtab juba trepist üles kolmandale korrusele minek hingeldama, rasket poekotti ei jõuta vahepeal puhkamata koju kanda. See on ohu märk. Tekib omamoodi suletud ring: inimene püüab võimalikult kergelt hakkama saada, viib füüsilise koormuse miinimumini, treenimatus aga süvendab õhupuudust ja treenimatust veelgi. Seetõttu ongi väga tähtis avastada KOK võimalikult varakult,» nendib kopsuarst ja lisab, et arstid püüavad inimese ravimite abil võimalikult aktiivse ja liikuva hoida.
Miks me haigestume KOKi?
Kopsuarst selgitab, et KOK on bronhides ja kopsukoes käivitunud aeglase kuluga põletik, mis tekitab häirivat rögaeritust ja köhaärritust. See krooniline põletik surub suuremaid ja väiksemaid kopsutorusid (bronhe ja bronhioole) kokku, tekitab hingamisteede ahenemist ning häirib õhu sisse- ja väljaliikumist kopsudes. Põletik võib kahjustada kopsukude ja tekitada kopsupuhitust ehk emfüseemi. Emfüseemi tõttu väheneb hapniku hulk, mis jõuab kopsudest kehasse, ning kopsukude kaotab oma elastsuse, mistõttu õhuvool hingamisteedes väheneb.
Lihtsustatult võib öelda, et KOKi korral tekib kopsufunktsiooni langus. See väljendub väljahingamisraskuses: sissehingamisel õhuvoolu liikumises hingamisteedes takistust ei ole, kuid välja hingates hingamisteed vajuvad pisut kokku, tekib õhuliikumistakistus ja hingamises võib kuulda tüüpilist vilet. Kui see kestab pikka aega, tekib kopsukoes nn hüperinflatsioon: kopsukoe alveolaartasandil, kus toimub vajalik gaasivahetus, hävib täisväärtuslik koe ülesehitus ja organism ei saa enam kätte piisavalt hapnikku.
Paraku arenevad muutused varjatult ja väga aeglaselt, mitme aastakümne jooksul. «Kõik elu jooksul põetud põletikud jätavad kopsudesse jälje, mida rohkem on inimene elu jooksul haige olnud, seda lihtsam on KOKil kahjustunud kopsukoes arenema hakata. Täiesti terved kopsud üksinda võiksid vabalt elada 140aastaseks,» muigab dr Pille Mukk.
«KOKi haigestumise peamine põhjus on siiski suitsetamine. 40–50 protsenti kroonilistest suitsetajatest, ka passiivsetest suitsetajatest ehk inimestest, kes on sunnitud elama või töötama täissuitsetatud ruumides, haigestub elu jooksul KOKi. Mittesuitsetajatest on KOKi patsiente kõigest üks inimene kümnest. Teine KOKi haigestumise laialdane põhjus on õhusaaste. Ohustatud on kõik, kes töötavad tolmu või kemikaalidega saastatud keskkonnas.
