/nginx/o/2018/03/09/7671577t1h2307.jpg)
Riik kuulutas välja hanke, millega proovib vabatahtlike senisest suuremat kaasamist hoolekandesüsteemi. Eesmärk on vabatahtlike abiga toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul juhendamist, kõrvalabi või järelevalvet, teatas Sotsiaalministeerium.
Vestluspartneri olemasolu
«Sotsiaaltöötajad täidavad igapäevaselt ka selliseid ülesandeid, mis ei eelda erialast haridust ja mille täitmiseks saaks kasutada kogukonna abi,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. «Vabatahtlikud ei asenda sotsiaaltöötajat, kuid suudavad sageli pakkuda vajalikku abi, mida kohaliku omavalitsuse teenused ei pruugi ära katta. Kogukonna kaasamine ja suurem tähelepanu oma liikmetele võimaldaks eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist. Tihti võib aidata ka vestluspartneri olemasolu, et suuremaid muresid ennetada.»
Hankes kaks piirkonda
Hankes osalejad peavad ministeeriumile esitama oma nägemuse vabatahtlike töö korraldamisest hoolekandesüsteemis. Hange on jaotatud piirkondade järgi kaheks osaks: Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti ning mõlemale osale saab tulla üks pakkuja. Võitjatega sõlmitakse kaheaastane leping, mille jooksul nad kaasavad koostöös kohalike omavalitsuste ja hoolekandeteenuste pakkujatega vabatahtlikke eakate ja erivajadustega inimeste abistamisse.
«Soovime edendada ka vanemaealiste kaasamist vabatahtlikku tegevusse,» ütles minister Iva. «Eesti vanemaealiste potentsiaal ja eelised on kasutamata, seega on üheks hanketingimuseks, et kaasatud vabatahtlikest 10 protsenti on vanemaealised.»
Maailmapanga raporti kohaselt jääb pikaajaline hooldus ka tulevikus sõltuma omastehooldajate panusest, mistõttu on kogukonnal põhinev tugi oluline täiendus riiklikule hoolekandesüsteemile. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõppraporti poliitikasoovituste kohaselt tuleks hoolekandes senisest süsteemsemalt toetada kogukonnapõhiseid inimeselt inimesele lahendusi.
Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2013. aastal tehtud uuringu tulemuste kohaselt tegelevad vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas on vabatahtlikke seni kaasatud vähe, sest puudub ühtne vabatahtlike kaasamise ja rakendamise praktika.
Hanke tulemusena soovib ministeerium arendada välja kestliku lahenduse vabatahtlike kaasamiseks kogu riigis.