Vananevad mehed, vanaemad ja kopsuhaigus
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ märtsinumber

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: 60+

Tartu Ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala magister Felika Tuule uuris oma magistritöös, kuidas eakad mehed tõlgendavad oma vananemise kogemust ning mis on mõjutanud nende kohanemist vananemisega. Miks ta sellise teema valis?

Mida ta nende kolme mehe näitel vanadest meestest teada sai, millised on stereotüübid, mis naistele meeste vananemisega seostuvad, milline on kriitiline vanus, millest alates mees end vanana tunneb, kuidas aidata vanal mehel enesekindlust leida või taasleida, millised on vananevate meeste ootused, saab teada ajakirja 60+ värskest märtsikuu numbrist.

Nädalase toidukorvi hind tõusis mullu 25 aasta kõige kõrgemale tasemele, jõudes 73 euroni. Vaesus on Eestis levinum üksikvanemaga perede ja üksinda elavate inimeste hulgas. Paratamatult on aga palju neid, kes tervise tõttu või perekondlikel põhjustel ei saa tööl käia või lähikonnas lihtsalt pole töökohta. Ajakiri 60+ uuris, kas see tähendab, et eestlaste toimetulek on halvenenud. Kui palju on siiski vaeseid peresid, kes peavad päevas 2 euroga oma pere kõhu täis saama, kuidas seda teha? Kas toiduainete hinna kasv hakkab pidurduma või läheb toidukorv veelgi kallimaks? Eestlase rahakotti vaatavad Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, toiduajakirjanik ja raamatute autor Heidi Vihma ja Eesti Panga ökonomist Sulev Pert. Kuidas vähese rahaga hakkama saada, jagab oma kogemusi värskelt pensioniikka jõudnud Mulgimaalt pärit tallinlanna Malle Reinsalu.

Iga rohenäpp loodab sõrmi mulda pistes, et tulemus saab võimalikult hea – kas taimede silmailu, rohkete viljade või muu näol. Mida teha, et lilled oleksid sel aastal kaunimad kui kunagi varem ning viljapõõsad ja -puud annaksid head saaki? Kuidas väetiste virvarris see õige välja valida? 60+ värskes numbris jagavad nõuandeid Räpina Aianduskooli köögiviljanduse, maheviljeluse ja taimekaitse õpetaja Tairi Albert ning Juhani Puukooli jaemüügi juht Kersti Rannamäe.

KOK ehk krooniline obstruktiivne ehk suitsetajate kopsuhaigus on Eestis aladiagnoositud haigus, mille üks üllatav sümptom on näiteks pidev väsimus. Suitsetajal, kes on kümme aastat ühtejärge tõmmanud paki sigarette päevas ja keda isegi trepist üles minek võtab hingeldama, on väga suur risk KOKi haigestuda. Millised on selle haiguse sümptomid, kuidas seda ravida, millised riskid kaasnevad KOKi liiga hilise diagnoosimisega? Kuidas KOK ja astma teineteisest erinevad? Mis on pakkaasta, räägib ajakirja 60+ märtsinumbris pulmonoloog Pille Mukk.

Paljud vanaemad jätkavad aga pensioni kõrval töörabamist, et eelkõige ise toime tulla ja üha kallinevad teenused ära maksta või lastelastele üht-teist paremat võimaldada. Sukakudujaid ja vokikeerutajaid vanaemasid jääb Eestis aina vähemaks. Kes on katust andev vanaema, priitahtlik vanaema, sunnisvanaema, pühapäevavanaema, innustunud vanaema ja kauge vanaema, analüüsib ajakirja 60+ märtsinumbris psühholoog Toivo Niiberg.

Tatar on ühe väga hea lisaväärtusega: see sobib ka tsöliaakiahaige toidulauale, kuna tatras pole gluteeni. Arstiteadlane professor Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill kirjutavad märtsikuu ajakirjas 60+, miks on tatar toiduainena parimate hulgas.

Tehis on nüüdisaja kultus. Näiteks tehissuhted ehk niinimetatud sotsiaalmeedia. Ka söögilaual on tehisühendid. Sissesöödud tehisühend pole ainevahetusele vajalik, tekitades tasapisi probleeme. Nende avaldumise aeg ja mõju sõltuvad kasutushulgast, tarbimise sagedusest ja kestusest. Alates veebruarikuust tutvustavad Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia doktorant Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ajakirjas 60+ erinevaid tehismagustajaid. Seekord tuleb juttu atsesulfaam K-st.

Eesti ümmarguse sünnipäeva pidu on peetud, kuid juubeliaastale kohaselt püsime rahvuslikul lainel. Seekord tuletame meelde suppe, mida sajand tagasi söödi ja mis tänagi igati ajakohased. Muidugi ei puudu ka retseptid.

Tea Raidsalu jagab nutikat nõu mudilastega tegelemisel. Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg kirjutab, et liigesemure võib pead tõsta juba noores eas.

Ajakirjas 60+ on ka kolumn ja suur ristsõna.

Tagasi üles