:format(webp)/nginx/o/2018/03/06/7664315t1hfcda.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/01/7650201t1h1458.jpg)
Viimastel aastatel on Eestis hoolekandeasutustes olnud umbes 10 tulekahju aastas ja põhjusteks nii süüdatud voodid kui suitsetamine rõdul. Mida on meie sündmustest ja mujal maailmas toimunud põlengutest õpitud ja kuidas on olukord tuleohutusega meie hoolekandeasutustes täna, kirjutab Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja kohusetäitja Tagne Tähe.
Jaanuar 2018, Lõuna-Koreas hukkus haiglapõlengus 41 inimest. Veebruar 2018, Jaapanis hukkus vanadekodus põlengu tõttu 11 inimest. September 2013, Venemaal hukkus psühhiaatriahaigla põlengus 37 inimest. Eesti ajaloos oli viimane suurem põleng hoolekandeasutuses 2011. aastal, kui 20. veebruaril hukkus Haapsalu lastekodus toimunud põlengus 8 last ja kaks noorukit. Palju on toimunud tahtlikke süütamisi ja tihti on proovitud põlema panna voodeid, voodipesu või madratseid.
Tuli kõrvaklapi juhtmetest
Möödunud aasta novembris süttis Viljandi haigla Jämejala psühhiaatriakliinikus padi ja veidi madratsit. Range režiimiga vaimuhaigla osakonnas tehti tuld kõrvaklapi juhtmete abil. Tänu raskesti süttivale madratsile jäi suurem tulekahju sellel korral toimumata. Kõnealused madratsid ei sütti lahtise tulega kokku puutel, vaid ainult sulavad kuumuses. Samuti ei tekita nad sulamise käigus mürgist suitsu, olles seetõttu tavalistest madratsitest oluliselt turvalisemad.
Kui veel 8 aastat tagasi oli ligemale 40 protsendil hoolekande- ja raviasutustest probleeme tuleohutusega, siis täna saab tõdeda, et hooldekodude tuleohutusalane olukord on tublisti paranenud. Olukorda on aidanud parandada järjepidev riiklik järelevalve ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammist rahastatav projekt «Tuleohutuse suurendamine Eesti ööpäevaringses kasutuses olevates ravi- ja hoolekandeasutustes». Projekti raames said kõik Eesti hooldekodud üle vaadatud ning riskid hinnatud. Eelisjärjekorras aidati neid hooldekodusid, kus riskihinne oli kõrge. Tänaseks on paljudes hooldekodudes olemas näiteks päästelohistid, mis aitavad ühe inimese abiga liikumatuid patsiente ohutusse kohta evakueerida.
Vaja on võita aega evakueerimiseks
Hoolekandeasutustes võib põleng tekkida väga erinevatel põhjustel ning tuua kaasa raskeid tagajärgi. Elude päästmiseks on vaja võita aega inimeste evakueerimiseks ning selleks on vajalik tagada ehituslike tuleohutusnõuete järgimine hoones. Üheks selliseks nõudeks on näiteks tuletõkkesektsioonide moodustamine, mis tähendab tuletõkkeuksi ja tulekindlaid seinu, mis eraldavad ülejäänud majast evakuatsioonitrepikoda, katlaruumi, sauna ja teisi ohtlikke või olulisi ruume.
Paljud põlengud hoolekandeasutustes on aga olnud sellised, kus ei saa otseselt midagi ärahoidmiseks teha, vaid võtmekohaks on tulekahju kiire avastamine ja personali oskuslik tegutsemine. Kõigil hoolekandeasutuste töötajatel on võimalik läbida tuleohutusalane koolitus e-õppena veebilehel http://www.tuleohutuskoolitus.ee. Lisaks tulevad juba teist aastat tervishoiu kõrgkoolidest asutustesse tööle tuleohutuse valdkonnas teadlikumad inimesed, kuna tuleohutusõpe on hooldajate õppekavas sees.
Märtsi alguses kontrollivad Päästeameti ohutusjärelevalve inspektorid tuleohutust hoolekandeasutustes. Kontrollitakse, kas tuleohutuspaigaldised on töökorras, kas evakuatsiooniteed ja -pääsud vastavad nõuetele (koridorid ja väljapääsud peavad olema kergesti läbitavad ja põlevmaterjalidest puhtad). Varasemad kontrollkäigud on näidanud, et probleemiks ongi just asjade ladustamine evakuatsiooniteede ja -pääsude ees ning samuti see, et tuletõkkeuksi hoitakse ratastoolide või muude liikumisvahenditega liikumise hõlbustamise eesmärgil lahti.
Kokku on Eestis umbes 350 hoolekandeasutust.
Hoolekandeasutusteks loetakse:
Traagilisi tuleõnnetusi Eestis: