Ligi 2000 erivajadusega inimest saab riigi toel kodu kohandada

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Erilahendusega toalett

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Lähiaastatel toetab riik kohalikke omavalitsusi ligi kümne miljoni euroga Euroopa Regionaalarengu Fondist, et kohandada 1955 erivajadusega inimese kodud, teatas Sotsiaalministeerium.

«Iga erivajadus vajab ja väärib inimesekeskset lähenemist. Eluruumide kohandamine aitab puudega inimestel paremini iseseisvalt toime tulla, vähendab hooldajate koormust ja loob paremad eeldused osaleda tööturul,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Mida kohandatakse?

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale.

Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukohajärgsed omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste elluviimisel. Märtsis kuulutatakse välja taotlusvooru avamine kohalikele omavalitsustele (KOV), misjärel saavad nad elanikelt taotlusi vastu võtma hakata.

Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast toetusotsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ning riik kompenseerib kulud 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Pilootprojektist üleriigiliseks ettevõtmiseks

2017. aastaga lõppes Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestvedamisel eluruumide kohandamise pilootprojekt, mille raames kohandati 45 inimese kodusid. Projekti käigus saadud kogemusi kasutatakse nüüd üleriigilises projektis.

«Projekti lõpuks, aastaks 2023, on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid,» teatas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Oskar Lepik.

Tagasi üles