Tervise ebavõrdsus on vähenev, kuid siiani tõsine probleem

Foto: Pexels / CC0 Licence

Sotsiaalministeeriumis toimub esmaspäeval, 26. veebruaril aruteluseminar «Ebavõrdsus tervises ja selle vähendamise võimalused Eestis». Seminaril keskendutakse tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele mittenakkushaiguste valdkonnas, erilise tähelepanuga toitumisele ja liikumisele, teatas sotsiaalministeerium.

«Tervisepoliitika eesmärk ei ole pelgalt võimalikult kõrge keskmise eluea saavutamine, vaid ka ühiskonnarühmade vahel tervise ebavõrdsuse vähendamine,» ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann. «Selleks, et eri soost, haridustaseme, sissetuleku ja elukohaga inimestel oleksid võrdsemad võimalused elada täisväärtuslikku ja pikka elu, tuleb silmas pidada ka sihtrühmade vajadusi ning nende tervise mõjutamise võimalusi,» lisas ta.

Seminaril antakse ülevaade tervise ebavõrdsuse hetkeolukorrast ning väljakutsetest Eestis, praegustest tegevustest tervise ebavõrdsuse vähendamiseks, arutletakse asutuste ja huvigruppide rolli üle tervise ebavõrdsuse vähendamisel. Ühendkuningriigi Institute for Health Equity (Tervisevõrdsuse Instituudi) eksperdid tutvustavad tõenduspõhiseid meetmeid tervise ebavõrdsuse vähendamiseks. Seminaril keskendutakse tervise ebavõrdsuse vähendamisele mittenakkushaiguste valdkonnas, erilise tähelepanuga toitumisele ja liikumisele.

Seminaril esinevad ning seda juhivad Ühendkuningriigi tervise ebavõrdsuse valdkonna juhtiveksperdid Mark Gamsu, Peter Goldblatt, Chris Brookes ja Modi Mwatsama. Eesti ekspertidest saavad sõna poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk ning sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi eksperdid.

Taust:

• Kuigi ebavõrdsus tervises Eestis aasta-aastalt väheneb, on see jätkuvalt suurem kui Euroopas keskmiselt. Üks ilmekamaid tervise ebavõrduse näitajaid Eestis on oodatav eluiga.

• Kui 2007. aastal oli meeste ja naiste oodatava eluea vahe 11 aastat, siis 2015. aastal oli Eestis meeste oodatav eluiga 73,2 aastat ja naistel 82,2 aastat – see teeb lõheks üheksa aastat. Euroopa Liidus oli samal aastal meeste oodatav eluiga 77,9 aastat ja naistel 83,3 aastat ehk lõhe oli peaaegu poole väiksem – 5,4 aastat.

• Naised püsivad Eestis ka kauem terved – 2015. aastal oli naistel tervena elatud eluaastaid 2,4 aasta võrra rohkem kui meestel. Kuigi lõhe pole nii suur kui oodatava eluea puhul, on see siiski mitu korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt (0,7 aastat).

• Üks olulisemaid sotsiaalmajanduslikke tervisemõjureid on haridus. Kõrgharidusega meeste eeldatav eluiga sünnihetkel oli 2014. aastal 13,4 aastat pikem kui põhiharidusega meestel. Sama näitaja naiste puhul oli 9,4 aastat.

• Haridus mõjutab oluliselt inimese terviskäitumist. Juurviljade ja puuviljade vähene söömine, vähene füüsiline aktiivsus, soola ja magustatud jookide tarbimine jms on enam levinud madalama haridustasemega inimeste hulgas. Samas näiteks alkoholi tarbivad Eestis enam keskharidusega inimesed, võrreldes põhi- ja kõrgharidusega inimestega.