Ajakiri Nature tutvustab oma tänases numbris uut tüüpi ravimeid, geroprotektoreid. Arstid ja meditsiinitedlased loodavad uuelt ravimiklassilt tervena elatud eluea tõstmist.
Uut tüüpi ravimid tagavad tervise ka kõrges eas (4)
Tänaseks on enam kui kakssada erinevat ravimit klassifitseeritud geroprotektoriteks. Nende ravimite funktsioonid on erinevad kui kõiki iseloomustab omadus kuidagi leevendada või ennetada just eakatele iseäralikku terviseprobleeme. Praegused demograafilised trendid näitavad, et aastaks 2050 on 22 protsenti maailma elanikkonnast vanemad kui 60 aastat. Seega on äärmiselt vajalik keskenduda meetoditele, mis tõstavad tervena elatud eluiga.
Viimase aja arstiteadus on teinud suuri samme mõistmaks vananemise füsioloogilisi mõjusid ning tagamaid. Kuid endiselt ei ole geroprotektorid nõnda laialt kasutusel ning levinud kui neid vaja on.
Põhjuseid on mitmeid, kuid peamine on vanuse uurimise eripärad. Väga tihti keskendutakse mõne ühe konkreetse haiguse või vanaduse omaduse uurimisele ning ei vaadelda vananevat organismi tervikuna.
Artikli autor Ilaria Bellantuono toob välja, et uurides näiteks lihastoonust ja füüsilist võimekust võib teadlane läheneda asjale kahte viisi. Muidugi võib mõõta uuritava lihasmassi. Aga ehk oleks kasulikum ja informatiivsem jälgida, kas uuritav saab iseseisvalt jalutada pool kilomeetrit.
Geroprotektorite kasutamise tulemus oleks ideaalstsenaariumis parandada eakate inimeste vastupidavust ning üldist elujõudu, eemaldades mõningaid algseid kehva tervise põhjuseid enne kui need üldse haigusteks välja areneda jõuavad. Kui arstid ja inimesed ise pööravad rohkem tähelepanu igapäevasel heaolule ning saavad seeläbi murettekitavatele nähtustele varem jälile, siis tõusevad tervena elatud aastate hulk märgatavalt.