Jogurt - tervislik ajalugu meie toidulaual

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pexels / CC0 Licence

Pika ajalooga ja tervislik jogurt on väga populaarne piimatoode. Põhjusega, sest jogurt on mitmekülgne ja rahuldab korraga mitut sööja-jooja vajadust. Ta täidab kõhtu, kustutab janu, on hea seedekulgla tervisele ning aitab nii sees- kui ka välispidiselt naha eest hoolitseda.

Eestimaiste jogurtite valik poelettidel on igati hea ja laieneb veelgi. Õige jogurt on mitmekülgne tegija kogu maailmas ja pole tähtis, kelle piima baasil teda valmistatakse.

Meil, nagu ka Põhja-Euroopas ja Ameerikas, tehakse jogurtit lehmapiimast. Türgis seevastu peetakse lugu lamba- või kitsepiimast valmistatud jogurtist. Üks türklaste suur lemmik on ka soolveega lahjendatud jogurt, mida nimetatakse airaaniks. Arvatakse, et türklased olidki need, kes avastasid ammustel aegadel jogurti valmistamise saladuse. Kreeka jogurtit tuntakse tiaourt´i nime all ja seda tehakse umbes 10protsendilise rasvasisaldusega kontsentreeritud piimast. Araabiamaades jälle valmib jogurtijuuretisega hapendatud kaameli- ja lambapiima segust labnek. Egiptuses ja Indias on põhiliseks jogurti valmistamiseks toormeks pühvlipiim. Maailma eri nurkades võib turult või poest osta ka hirve-, jaki-, hobuse- ja kaamelipiimast valmistatud jogurteid.

Jogurt on tõepoolest hinnatud väga paljudes maades. Kindlasti on siin oluliseks juba see, et jogurti valmistamiseks kasutatakse parima kvaliteediga piima.

Jogurti bakterjuuretis sisaldab vähemalt kaht tüüpi piimhappebaktereid: laktobatsille ja streptokokke. Neil on palju ülesandeid: bakterid lõhustavad piimasuhkrut ja toodavad sellest orgaanilisi happeid (peamiselt piimhapet), kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna- ja maitseaineid, kindlustavad saaduse vajaliku tiheduse ning sünteesivad vitamiine. Juuretise bakterid suudavad lõhustada ka piimavalke ja -rasvu, muutes need veelgi paremini omastatavaks. Nüüdisajal on jogurtite loetellu lisandunud teadusuuringutega tõestatud kasulike piimhappebakteritega rikastatud, seega lisaväärtusega jogurtid, nagu näiteks Helluse jt jogurtid.

Vajalike toitainete kõrge tihedus

Jogurtis olev piimavalk on kõrgväärtuslik toiduvalk. Jogurti valgusisaldus on tavaliselt vahemikus 2,5–4 protsenti. See on tipptoiduaine, milles on kõik vajalikud asendamatud aminohapped vajalikul hulgal ja inimorganismile sobivas vahekorras. See ei tähenda, et peaks vaid jogurtit sööma, aga oluline osa võiks jogurtitel, eriti probiootilistel jogurtitel, igapäevamenüüs olla küll. Piimhappebakterite tegevuse tulemusel on valgud jogurtis kalgendunud ja neid on seedetraktil hõlbus lõhustada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles