Magnettormide eest pole pääsu

Virmalised Rakveres Foto: Meelis Meilbaum/Virumaa Teataja/Scanpix

Kõigil tuleb endale teadvustada, et ilma magnetosfääri kaitsekilbita poleks elu Maal võimalik ja nii tasub tundlikemal inimestel võtta nende kehas toimuvat kui paratamatust, sest magnetvälja mõjust pole pääsu, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli lektor ja doktorant Tarmo Koppel.

Geomagnetiline torm – mis see on?

Magnettormide peamiseks algatajaks on Päike. Kui Päikese välja paisatud osakeste voo teele jääb Maa, siis tugevneb ka meie planeedi magnetväli, et kaitsta biosfääri. See magnetosfääri tugevnemine ja kõikumine ongi magnettorm. Ilma magnetosfääri kaitsekilbita, poleks elu Maal võimalik.

Kellele magnettormid mõjuvad?

Magnettormide ja geomagnetiliste anomaaliate tervisemõjude suunal on uurimusi läbi viidud juba mitu aastakümmet. Tuvastatud on, et mõju inimestele on erinev. Võib öelda, et magnettorme tunnetavad tundlikud inimesed, kes võivad tundlikud olla ka teiste keskkonnaparameetrite suhtes. Samuti võib magnettorm rohkem mõju avada kui inimene on füüsiliselt kurnatud.

Kui suure löögi magnettorm tervisele annab, osutub määravaks indiviidi kohanemisvõime uue magnetväljalise keskkonnaga. Samuti sellest, milline on füüsise kurnatuse tase ja taastumisressurss. Magnettormist põhjustatud magnetilise keskkonna muutustega adapteerumiseks, võib aga ka inimese tundlikkus kasuks olla, võttes aegsasti tarvitusele abinõud.

Kuna magnettormi puhul on tegemist füüsikalise nähtusega, on mõjutatud kõik elusorganismid. Uurimuste alusel võib öelda, et magnettormide mõju on rohkem tuntav väikelastel, keskkonnatundlikel, vanematel ja haigetel inimestel.

Milline on magnettormide mõju tervisele?

Magnettormide peamine mõju leitakse olevat südamele ja veresoonkonnasüsteemile.

Vene uurimused on tuvastanud, et suurim oht magnettormidest on magnetvälja mikrokõikumised, mis kattuvad südame löögisagedusega. Sellised mikrokõikumised algavad tavaliselt magnettormi eel (24h) ja toimuvad ka selle järel (24h).

Magnettormide mõjul on tuvastatud näiteks muutlikku vererõhku, ebatasast südamerütmi, rahutut või raskendatud hingamist, unisust või väsimust, depressiooni ja muid psüühilisi häireid, kõrgendatud valgustundlikkust.

Lisaks võib ilmneda teisi tervisehäireid, mille seos magnettormidega on kaudne, sest organismi vastupanuvõime nõrgenedes annavad tunda teisedki nõrgad kohad.

Magnettormid ei ole ohtlikud tervetele inimestele. Kuid, need, kelle tervislik seisund on ebastabiilne, kuuluvad riskirühma. Siinjuures tuleb arvesse võtta ka ülepinge ja ärevussündroomi all kannatavad inimesed. Ka lapsed, kelle kohanemisvõime on alles kujunemisel ning eriti vastsündinud, võiks lugeda riskirühma.

Mida saab magnettorme tundev inimene ette võtta?

Magnetvälja mõju eest pole pääsu, see läbib ehitisi ja inimesi. Magnetväljast võib isoleerida vaid paksust rauast kamber, mida kasutatakse näiteks meditsiiniasutustes MEG-aparatuuri juures.

Samas, looduslikud elektromagnetväljad on inimesele eluliselt vajalikud ning nendest end isoleerida pole tervise seisukohast mõistlik. Tähelepanu all peaks pigem olema nende looduslike väljade äkilised muutused.

Kuna magnetväljade eest põgeneda ei saa ja pole ka mõtet, jääb järele võimalus tugevdada organismi. Seega, magnettormide ajal tasub riskirühma kuuluvatel inimestel hoiduda organismi nõrgestavatest tegevustest nagu näiteks ülepingutus, alkohol ja muu selline.

Toituda tervislikult, jälgida et organism oleks varustatud vajalikul määral vitamiinide ja mineraalainetega. Juua piisavalt vett.

Kui see ei vii ülepingutuseni, siis mõõdukas füüsiline aktiivsus ja kiirenenud ainevahetus lubab organismil magnettormide mõjuga paremini toime tulla.