Eakate nõukogud taotlevad kaasamist omavalitsuste tegemistesse

Eakate kogunemine 60+ festivalil

FOTO: TONI LÄÄNSALU/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit (EPÜL) korjas 1500 toetusallkirja taotlusele, et seadustada eakate nõukogud kui institutsioon kohalike omavalitsuste korralduse seaduses ja andis kogutud toetusallkirjad üle Riigikogule.

«Taolised institutsioonid on Skandinaavias ühel või teisel kujul olemas. Meie võtsime otseselt eeskuju Soomest,» ütles EPÜL juhatuse esimees Andres Ergma. Teisipäeval toimus Riigikogu põhiseaduskomisjonis seadusalgatuse teistkordne arutelu. «Eelmisel korral kohtasime teatavat vastuseisu komisjoni liikmete poolt,» rääkis Ergma. «Näiteks toodi, et kas see ei riku kohalike omavalitsuste autonoomiat? Kui haldusreformi käigus muudeti isegi külade nimesid, siis selles autonoomia rikkumist ei täheldatud,» lisas ta.

Samuti seati küsimuse alla eakate nõukogude loomise kooskõla Euroopa hartaga, Soomes ebakõla ei tuvastatud. EPÜL näeks nõukogude loomise taotluse aktsepteerimises sammu eakatesõbraliku Eesti suunas. «Niisugune suhtumine jääb arusaamatuks, seda enam, et märkimisväärseid täiendavaid kulusid seadusemuudatus kaasa ei too,» kõneles Ergma.

Eakate ettepanek:

Eesti on kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik, kus vaatamata territooriumi väiksusele on suured regionaalsed erinevused. Tasakaalus ja demokraatliku ühiskonna aluseks on võimalikult võrdsete tingimuste loomine informatsioonile ligipääsemiseks.

Haldusreformi järel peaks igasse omavalitsuse piirkonda kuuluma vähemalt 5000 inimest. Teenused koonduvad tõmbekeskustesse, kuid kohalik transport on kas puudu või ei võimalda sõiduplaanid mõistlikku asjaajamist.

Kui väiksemas omavalitsuses suhtlesid sotsiaaltöötajad eakatega personaalselt, siis nüüd kujuneb olukord, kus eakad jäävad oma spetsiifiliste vajadustega tähelepanuta. Suurenenud territoorium toob kaasa selle, et eakad ei saa vajalikku infot ja kohalik omavalitsus ei tea, millised probleemid kohapeal pensionäre vaevavad. EPÜL on veendunud, et puudujäägid spetsiifilise info liikumises ja aktiivses vastastikuses suhtlemises tuleb täita. Võimalus selleks on eakate nõukogude seadustamine kohalike omavalitsuste juures, Soome analoogia eeskujul.

EPÜL soovib, et pensionäridest räägitaks kui aktiivsest huvigrupist, kes annab ka oma panuse ühiskonna toimimisse nii pensionieas töötamise, lastelaste hoidmise kui rahvuskultuuri säilitamise osas.

Eakate nõukogude struktuur ja pädevus

Nõukogu pädevus

  • Nõukogu jälgib eri valitsemisaladel toimuvat eakate seisukohtadest ja huvidest lähtuvalt;
  • aitab edastada avalike teenuste kohta käivat informatsiooni;
  • esitab algatusi ja ettepanekuid eakate eluolusse puutuvates asjades.

Nõukogu koosseis

Nõukogu valitakse neljaks aastaks. Sinna kuuluksid:

  • üks volikogu liige.
  • üks vastava (valla/linnavalitsuse) sotsiaaltöötaja(nõukogu sekretär).
  • vähemalt 3-5 pensionäride esindajat, kes on nimetatud kohalike pensionäride organisatsioonide poolt ja kinnitatud kohaliku omavalitsuse poolt.

Nõukogu töökord

  • Nõukogu koosolekud toimuvad minimaalselt 4 korda aastas.
  • Nõukogu liikmetel on õigus nõuda küsimuste lisamist koosolekute päevakorda.
  • Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus.
  • Nõukogu otsused on soovituslikud, kuid nende arutamine volikogus on kohustuslik.

Loe ka neid

Tagasi üles