Nende nippidega säilitad ka kõrges vanuses terava mõistuse

Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

​Ehk oled märganud muutusi enda mõtteprotsessis, mis väljenduvad näiteks selles, et paigutad võtmed valesse kohta või ei leia vestluses enam seda sobivat ja õiget sõna. Kuidas aga saada aru, kas need muutused on normaalne osa vanenemisest või viitavad nad hoopis arenevale dementsusele?

Kuidas aju tavaliselt vananeb

Vananedes kahaneb aju maht järk-järgult. Kui see juhtub, võivad mõned närvirakud ajus kahaneda või kaotada sideme teiste närvirakkudega. Samuti väheneb vanemas eas vere läbivool ajust. Need eaga seotud muutused arvatakse olevat mitmete kognitiivsete (tunnetuslike) võimete vähenemise põhjustajaks. Samas, kuigi kõik inimesed kogevad aeg-ajalt mäluauke, ei ole märkimisväärne mälukaotus normaalne osa vananemisest. Sel juhul on tähtis pöörduda arsti poole.

Dementsus tähendab vaimse võimekuse vähenemist, sealhulgas halveneb mälu, keeleoskus, taju ning arutlus- ja otsustusvõime.

Dementsusel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid:

• Alzheimeri tõbi. Kõige levinum dementsuse põhjustaja. Ilmneb siis, kui närvirakud on ajus kahjustunud või surnud, see viib omakorda kognitiivsete võimete järk-järgulise vähenemiseni.
• Vaskulaarne (veresoonkonna haigustest tingitud) dementsus. Levikult teine dementsuse põhjus. Ilmneb siis, kui närvikiud ajus on kahjustunud ajuveresoon- või südameveresoonkonna probleemide – enamasti infarkti – tõttu.
• Lewy-kehade dementsus. Ilmneb siis, kui konkreetsetes ajupiirkondades olevad ajurakud surevad, jättes alles ebanormaalsed, valkudest täidetud närvirakud, mida tuntakse kui «Lewy-kehasid».
• Frontotemporaalne dementsus. Ilmneb siis, kui otsmiku- ja oimusagara närvirakud taandarenevad, mis võib mõjutada ajuaktiivsust ja lõppeda ajurakkude surmaga.

Paljulubav uurimistöö on näidanud, et järgnevad ettevaatusabinõud võivad hoida mõistuse ka vananedes teravana:

• Kontrolli kolesterooli taset ja vererõhku. Kõrge kolesteroolitase ja vererõhk suurendavad südamehaiguste ja infarkti riski, mida seostatakse kindlat tüüpi dementsusega. Hea südameveresoonkonna tervis (sealhulgas tervislik veresuhkru tase, kolesterooli tase, vererõhk, füüsiline aktiivsus, õige toitumine, normaalkaal ja suitsetamisest hoidumine) on 2014. aastal ajakirjas PloS One avaldatud uuringu kohaselt seotud paremate kognitiivsete funktsioonidega.

• ​Ära suitseta ega joo üleliia. Mõlemat harjumust peetakse dementsuse tekkeriski oluliseks suurendajaks.

• Tee regulaarselt trenni. Regulaarne füüsiline aktiivsus hoiab aju verevarustust ühtlasena ja seeläbi vähendab kõrge vererõhu probleeme, mida seostatakse dementsuse arenemisega. Ajakirjas Annals of Medicine 2015. aastal avaldatud uuringu kohaselt vähendab järjepidev treening dementsuse tekkeriski.

• Toitu tervislikult. Söö juurvilju ja kala. Hoidu küllastatud rasvadest.

• Stimuleeri enda aju. Vaimne stimulatsioon on aju tervise seisukohalt läbi elu tähtis. Alzheimeri Ühingu kohaselt on madalama haridusega inimestel suurem risk dementsusele. Hoia enda meel ergas, suheldes rohkem inimestega, õppides uusi oskusi, mängides väljakutsuvaid mänge ning tehes teisi asju, mis nõuavad pühendunud mõistust. Sotsiaalselt ja intellektuaalselt aktiivsematel inimestel on dementsuse tekkeks väiksemad võimalused.

Allikas: EverydayHealth