100-aastane Vladimir meenutab: tahtsin ka oma nime Riigipäeva seinale kirjutada, aga seal polnud enam ruumi (3)

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogude sõdurid Berliinis
Nõukogude sõdurid Berliinis Foto: Agentur Voller Ernst/picture alliance/ZB/Scanpx

Tallinnlane Vladimir Funk tähistab homme oma 100. sünnipäeva. Suurepärase mäluga mees jutustas sel puhul külalistele põnevaid üksikasju oma pikast eluteest.

Ta sündis täpselt üks kuu enne Eesti Vabariiki, kuid Abhaasias Ülem-Linda külas, kuhu tema Saaremaalt pärit vanavanemad asusid elama 19. sajandi lõpupoole. 22-aastase noormehena sattus ta II maailmasõtta ja sai haavata, kuid tegi läbi pika sõjatee Moskva alt Berliini. «Tahtsin ka Riigipäeva hoone seinale oma nime kirjutada, aga seal polnud enam ruumi,» meenutas vanahärra.

Pärast sõda töötas Vladimir Funk Leningradi oblastis Obiškovo algkoolis õpetaja ja koolijuhina ja 1952. aasta alguses asus ta elama Tallinnasse. Tema järeltulijatest elab siin ka üks lapselaps, kaks lapselapselast ning samuti üks lapselapselapselaps.

Tallinna Kesklinna vanemalt Vladimir Svetilt õnnitlusi vastu võttes kinnitas juubilar, et laias maailmas toimuv huvitab teda siiani ja seetõttu vaatab ta igal õhtul teleuudiseid. Hea tervise ja erksa huvi ilmaelu vastu on vanahärra säilitanud oma sõnul tänu toitumis- ja unerežiimile. «Söön alati enne pearooga puuvilju või marju ja õhtul ei söö enam midagi peale mõne viinamarja. Õhtune toit ei ole kasulik. Magama lähen vara ja ärkan samuti vara,» vahendas Vladimir Funk oma pikaealisuse retsepti.

Pildil: Vladimir Funk koos lapselaps Irina ja lapselapselaps Romaniga.
Pildil: Vladimir Funk koos lapselaps Irina ja lapselapselaps Romaniga. Foto: Vladimir Svet
Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles