Mida tuleks hommikusöögiks süüa?

Foto: Pexels / CC0 Licence

Olen tähele pannud, et väärikas eas inimestele on väga erinevalt und antud. Mõned meist on ärkvel ja tegusad juba väga varastel hommikutundidel, teistel jätkub und hommikul kaheksa-üheksani välja.

Kui igapäevast töölkäimise kohustust pole, on muidugi vaba voli magada hommikul nii kaua, kui und jätkub, ja on aega hommikul enne voodist tõusmist ka natuke niisama lesida ja mõnuleda või lugeda. Või siis korralikult sirutada ja ringutada, energia «käima tõmbamiseks» võimelda või isegi väike jalutuskäik teha.

Olenemata sellest, millal ja kuidas keegi just oma päeva alustab, kuulub kindlasti ka hommikusöök päeva alustamise rituaalide hulka. Nagu kõigile kindlasti ammu teada tõde, on hommikusöök päeva tähtsaim, sest mõjutab meie tegutsemisenergiat, meeleolu ja enesetunnet kogu päeva jooksul.

Hommikusöögist peaksime toidusoovituste järgi saama üsna suure osa, koguni viiendiku kuni veerandi (20–25 protsenti) päevasest toiduenergiast. Eelistada võiks valgu- või süsivesikurikast toitu, näiteks teha nii, et nädala jooksul on vaheldumisi ühel päeval valgu- ja teisel süsivesikurikas hommikutoit. Ehk siis oleksid nädalas vaheldumisi nii pudru- või võileivahommikud kui ka muna- või kohupiimatoiduhommikud.

Varased ärkajad võivad hommikusöögi kaheks jagada, näiteks süüa pärast varahommikust ärkamist mõne puuvilja, veidi salatit või ühe väiksema võileiva. Hiljem, paari tunni pärast, võib aga ette võtta tõsisema hommikueine. Sel juhul peaks sellisest kaheosalisest hommikusöögist saadav toiduenergia olema suurem, umbes 35 protsenti päevasest toiduenergiast ning jagunema nende kahe kerge eine vahel. Näiteks varasem kerge suutäis 10 protsenti ja hiline hommikusöök 25 protsenti või siis ka vastupidi.

Puder – klassikaline hommikusöök

Hommikusöögi klassika on muidugi puder, eelistatult täisterahelvestest või -tangudest. Puder on ka klassikaline süsivesikute ja kiudainete allikas. Vahelduseks võib muidugi süüa müslit, soovitatavalt täisteramüslit või hommikuhelbeid, kuid neid ei soovitaks suure suhkrusisalduse tõttu siiski väga sageli süüa.

Klassikalise valgurikka hommikusöögi saame valmistada munast. Keedetud ja praetud munade kõrval on võimalus valmistada munahüüvet ja -putru ning lugematul hulgal igasuguseid omlette. Omlett, nii pannil kui ka ahjus valmistatud, nii täiteainetega kui ka täidisega või lisanditega, võimaldab hommikusöögiks kasutada väga erinevaid toiduaineid, alustades köögiviljadest ja lõpetades mitmesuguste lihatoodetega.

Valgurikkad on ka juust, kohupiim, kodujuust ja jogurt, mida omakorda saab kombineerida mitme toiduainega. Näiteks kodujuustu või kohupiima köögiviljade või kalaga, jogurtit puuviljade-marjade või müslide-helvestega. Kohupiimast saab ka suurepäraseid vahtusid ja segusid, kodujuustust salateid ning jogurtitest jogurtijooke ja smuutisid valmistada.

Loe teemast pikemalt ajakirja 60+ jaanuarikuu numbrist!