Tänapäeva inimesed kannatavad söömishirmutamise all

Foto: Panther Media/Scanpix

Sooviksime, et inimesed ei peaks kannatama söömishirmutamise tõttu. Olukord on juba selline, et söömisega hirmutatakse lausa aasta ringi. 

Talvega saavat vitamiinid ja mineraalid otsa ja see põhjustavat ränka kevadväsimust. Suvel ähvardavat meid kohutav veepuudus, sügisel tekkivat räige kaamos, mille üleelamiseks pidavat väga erilisi eridieete pidama. Aastalõpukuudel tulvab hoiatusi, et viimane aeg olevat talveks kehavarud luua. Kui talv käes, siis töödeldakse inimesi sõnumitega, et nüüd tohib süüa vaid erivärki talveaja toite.

Nagu sellest hirmutamisest oleks veel vähe, hirmutatakse jaani eel ja jõuluajal mingi üliohtliku ülesöömisega. Aasta läbi igihaljas hirmutamisteema on rasvumine ja eri värvi surmadeks tituleeritud või teab mis põhjusel kahjulikuks kuulutatud toidukraam.

Näib, et söömishirmuta on jäänud vaid üks päev aastas – inimese sünnipäev. Aga kui vaadata, missuguse hooga söömis- ja joomishirmutamine käib, siis on karta, et ka sünnipäevahirmutamine pole Eestis enam mägede taga.

Hirmutamine töötleb teadvust

Lakkamatu söömishirmutamine töötleb kõiki. Nõrgema närvikavaga inimesel tekitab see tasapisi mõtlemisnihkeid. Nii tekibki asjatus kartuses vaevlevate naiste ja meeste, neurootiliste noorte, anorektikute, buliimikute ja eri sorti söömisveidrike seltskond.

Elu ülemaailmsel söömisalase info prügimäel on söömishirmunute hulga kasvatanud tulutoovalt suureks. Kuna hirmunud sööja teeb tarbetuid kulutusi igat värki preparaatidele, imedieetidele, idamaistele imesegudele ja muule säärasele, ongi kaaluhüsteeria, rasvaprotsendihirm, kalorihirm preparaate ja imedieete pakkuvate inimeste äri väga tulusaks rahaveskiks teinud. Lisasõnum «just sulle» loodud ainuomasest toitumisskeemist leiab ostjaid, sest see kõditab libainfo möllus pea kaotanud inimese enesetunnet ja näibki viimase päästerõngana, millest kinni haarata.

Ajalugu on korduvalt kinnitanud, et nii kasvab imeväärselt imedieetide ja -vahendite turule paiskajate pangaarve. Söömishirmude küüsis raha tuulde loopija – soovituste ja preparaatide ostja ja kasutaja – saab aastate perspektiivis terviseprobleemid. Meenutagem kasvõi rasvavaba söömise vennaskonna «kutsehaigust» sapikivitõbe. Neid näiteid võib tuua hulgi.

Miks lõksu langetakse?

Söömishirmunule pähe määritud ja kõlavalt kiidetud söömisuuendus tekitab kasutusele võttes esialgu emotsionaalse puhangu. «See on ju nii huvitav!» «Näe, üks kilo juba läinud!» Ja ongi inimene rahalüpsjate küüsis. Kui aga paari aasta jooksul hakkab märku andma kahjulik mõju, esialgne naiivne vaimustus muidugi kaob. Aga sellest ju lüpstud kodanik avalikult ei räägi. Piinlik on!

Mõnikord võib söömishirmudest põhjustatud tasakaalutus räsida inimese psüühikat sedavõrd rängalt, et tagajärjeks on psühhiaatria valdkonda kuuluvad söömishaigused: pika, anoreksia, buliimia ja ortoreksia. Väga lihtsalt öeldes toitub pika käes vaevlev inimene suures osas mittesöödavatest ainetest, anorektik on nälgimissõltlane, buliimik aga kurguni täisõgija, kes kohe pärast suure koguse toidu sisseahmimist selle tahtlikult välja oksendab. Nii anorektiku kui ka buliimiku põhiline hirm on kaalutõus. Nagu psüühikahäirete korral tavaliselt, käib asjaga kaasas ebaadekvaatne iseenda ning ümbritseva taju. Nii püüab mõni luukerekõhn anorektik end peegli ees uurides leida, et kuhu küll see äsja söödud üksainus rosin tal rasvaks ladestus!

Ortorektik on söömishaige, kes viskleb pidevas kartuses, et äkki sööb kogemata või teadmatusest midagi ebatervislikku. Ortoreksia on juba ka Eestis levima hakanud, sest söömisharimatul on vajadus asenduskäitumiseks ja haiguslikuks tähelepanuks.

Loe teemast pikemalt ajakirja 60+ jaanuarikuu numbrist!