Odavat labidat ja reha ei tasu osta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Aiatööriistad.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Igas majapidamises on rohkem või vähem tööriistu, mida vajadusel uuendatakse. Kes eelistab samasuguseid asju nagu noorpõlves, kes leiab poest mugavama.

«Mulle need plastmassrehad ei kõlba, liiga nõrgad ja kohmakad. Enamik aiatööriistu on üle paarikümne aasta vanad, viimati ostsin puidust varrega hargi, sest vana hargi harud läksid kõveraks,« räägib 74-aastane Tiit.

Maa-asula kortermajas elavale Tiidule on aiamaa koht, kus omaette rahulikult olla. «Palju sa neid ikka kasutad,» iseloomustab ta elu jooksul kogunenud aiatööriistu. Küll on ta hankinud akutrelli, mille otsakutega saab tähik- ehk torx-kruvisid keerata, ja kettsae, sest pikemad puud vajasid lühemaks lõikamist.

5-2aastane Urmas kolis 27 aastat tagasi vanemate ehitatud majja, kus olid labidad, rehad ja paljud teised majapidamises vajalikud tööriistad juba olemas. Aja jooksul on tulnud paljud neist välja vahetada. Enne ostmist kaalub Urmas hoolega, kas hankida kallis ja kvaliteetne või mõni odavam tööriist.

Kallis labidas ja odav kastekann

«Ostsin seitse aastat tagasi Fiskarsi kaevamislabida, väga hästi peab vastu. Labidat läheb sageli vaja, temaga ei juhtu midagi,» ütleb Urmas.

Samamoodi on Urmas veneaegse reha Fiskarsi reha vastu vahetanud ja kiidab seda. «Teised rehad jätavad lehed ja oksad piide vahele kinni. Selle reha piid on plastist, viie aasta jooksul on üks küll ära murdunud, aga see ei takista riisumist,» kirjeldab ta oma kogemusi.

Enne uue reha ostmist katsetas Urmas odavamate rehadega, kuid need läksid katki. Samuti pidi piide vahelt kogu aeg risu korjama.

Igaks tööks pole kallist ja kvaliteetset asja vaja. Vana tsinkplekist kastekannu, mille tila lahti tuli, on Urmas küll plastkannu vastu vahetanud, ent selle ta valis hinna järgi. «Suvaline odav, pole alt vedanud. Paar aastat tagasi vahetasin, veneaegne oli juba tühjalt päris raske. Kastekannul pole vahet, kas ta on kallis või mitte,» räägib ta.

Plastluuda pole Urmas veel katsetanud, sest naine ostis kümme aastat tagasi plastmassharjastega harja. Sellega on pere rahul: harjased pole lahti tulnud ning harjaga saab trepilt tolmu ja lehti, talvel isegi kohevat lund pühkida.

«Parem kui kaseokstest luud, mis tuleb aastas korra välja vahetada, sest oksad murduvad ära,» iseloomustab Urmas.

Vineerist lumelabida asemel on Urmas ostnud plastist lumesaha. «Vahet pole, kas lumi on kohev või raske. Sa ei pea teda maast lahti tõstma, vaid libistad sahka mööda maapinda. Sahk on laiem kui labidas, töö saab kiiremini ja väiksema vaevaga tehtud,» kiidab ta.

Viimati ostis mees ligi 30 euro eest elektrilise hekipügaja. Noorena lõikas ta hekki käsitsi ja randmed hakkasid valutama. Siis hankis ema hirmkalli (eurodes ligi 170 eurot) maksva elektrilise hekipügaja, mida kahe pere vahel jagati.

«Kestis 14 aastat ja ütles kevadel üles. Paranduses öeldi, et siin tuleb terve mootor välja vahetada, maksab peaaegu sada eurot. Teadsin, et poes on 30–80 euro eest uutest suur valik ja arvutasin, et kui uus mõnegi aasta vastu peab, saaks parandamisraha eest neid kolm tükki,» põhjendab Urmas uue eelistamist.

Järgmisena tahab Urmas osta akutrelli, sest juhtmega tööriista on tülikas pikendusjuhtmete abil mööda aeda vedada. Seni on ta kasutanud lapiku peaga või ristpeaga kruvisid, ent mõtleb järjest enam tähikutele, mida on raskem üle keerata.

Kui sageli kasutan?

Kauplused üritavad arvestada nii konservatiivse kui ka moodsama maitsega, lisaks käivad sealt tööriistu ostmas inimesed, kes nendega elatist teenivad. Rääkisime Pärnu kaupluse Remont ja Viimistlus müügijuhi Kalev Rääbisega üksnes koduses majapidamises kasutatavatest aia-, käsi- ja tavalisematest elektrilistest tööriistadest, mida ostavad maja- ja korteriomanikud.

Aiatööriistadest on tavalisemad oksakäärid, oksa- ja tavaline saag, mürgiprits, õunte korjamise käpp, labidas, kõblas, hark, reha, luud, kastekann, ämber ja kirves.

«Ostetakse rohkem odavamaid. Käsikääre on nii ühe kui kahe käe omasid, heki pügamise jaoks on pikema teraga,» iseloomustab Kalev Rääbis oksakääre.

Lühema teraga ühekäekäärid maksavad kaupluses Remont ja Viimistus 4–20, pikema teraga hekikäärid 15–30 eurot. «Inimene vaatab, kui palju ta neid kasutab. Kui väga palju, võib soetada kallimad, kui vähe, pole mõtet uhkeid kääre seina peale osta,» kirjeldab Kalev Rääbis ostjate valikut.

Loe teemast pikemalt ajakirja 60+ jaanuarikuu numbrist!

Tagasi üles