Söömishirm, tasakaaluhäired ja lumelabidas Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ jaanuarinumber!

FOTO: 60 pluss

Kunagi oli aeg, kui praegused seeniorid olid need, kes elu suurel määral ise kujundasid ja ümberringi olevad asjad ise lõid. Elu liigub omasoodu, meid järele ei oota ja kord ühes, kord teises valdkonnas seisame silmitsi uuenduste ja lahendustega, mis ei ole enam meie loodud. 

Mõnest on isegi raske aru saada. Milliseid nõudeid elu meile esitab? Tahame seda või mitte, kuid tuleb kohaneda sellega, mis meid parajasti ümbritseb. Kuidas muutuvas maailmas paremini toime tulla, kirjutab ajakirja 60+ jaanuarinumbris arst ja psühhoterapeut Alexander Kotchubei.

Igas majapidamises on rohkem või vähem tööriistu, mida vajadusel uuendatakse. Kes eelistab samasuguseid asju nagu noorpõlves, kes leiab poest mugavama. Enne ostmist kaalutakse hoolega, kas hankida kallis ja kvaliteetne või mõni odavam tööriist. Miks eelistada üht või teist lumelabidat ja milline akutrell kodusesse tööriistakogusse soetada, annab 60+ värskes numbris nõu Pärnu kaupluse Remont ja Viimistlus müügijuht Kalev Rääbis.

Tasakaaluhäired vaevavad paljusid kuldsesse ikka jõudnud inimesi ning on üks peamisi kaebusi, mida neuroloogi vastuvõtul selja- ja peavalu kõrval kuulda võib. Tasakaaluhäired halvendavad seeniori elukvaliteeti. Kuid tasakaalu saab harjutustega parandada ja mida kõrgem vanus, seda tähtsamaks tasakaalutreening muutub. Milliseid tasakaaluharjutusi teha, annab värskes 60+ jaanuarinumbris nõu võimlemistreener Reet Pool.

Vanuse lisandudes või ootamatute olukordade tagajärjel võib igapäevatoimingutega hakkama saamisel tekkida abivajadus. Selleks pakuvad mitmed ettevõtted abivahendite rentimise või soetamise võimalust. Kust neid saada, millise hinnaga, millisteks toiminguteks nad leevendust annavad ja milliste haiglate erakorralise meditsiini osakonnad pakuvad kohe pärast luumurru fikseerimist ka käimiskeppe, saab lugeda ajakirja 60+ jaanuarinumbrist.

Lakkamatu söömishirmutamine töötleb kõiki. Nõrgema närvikavaga inimesel tekitab see tasapisi mõtlemisnihkeid. Nii tekibki asjatus kartuses vaevlevate naiste ja meeste, neurootiliste noorte, anorektikute, buliimikute ja eri sorti söömisveidrike seltskond. Hirmunud sööja teeb tarbetuid kulutusi igat värki preparaatidele, imedieetidele, idamaistele imesegudele ja muule säärasele. Nii ongi kaaluhüsteeria, rasvaprotsendihirm, kalorihirm preparaate ja imedieete pakkuvate inimeste äri väga tulusaks rahaveskiks teinud. Arstiteadlane professor Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill kirjutavad jaanuarikuu ajakirjas 60+, kas söömishirmudel on alust ja milleni see pidev söömishirmutamine viib.

Sageli kipuvad vanemaealised oma igapäevasele toidulauale käega lööma – süüakse seda, mis parasjagu külmkapis leidub. Nii päevast päeva. Jäetakse tihti toidukordi vahele või toitutakse ainult võileibadest. Pereõde Katrin Poom paneb ajakirjas 60+ südamele, et eakas inimene peaks kolm korda päevas sooja toitu sööma.

Nagu kõigile kindlasti ammu teada tõde, on hommikusöök päeva tähtsaim, sest mõjutab meie tegutsemisenergiat, meeleolu ja enesetunnet kogu päeva jooksul. Köögikülje autor Sirje Rekkor pakub välja erinevaid hommikusööke ja loodab, et mõtleme sajanda sünnipäeva eel ka rahvusköögile.

60+ jaanuarinumbris kirjutab BENU proviisor Virge Sokk, et kui D-vitamiini ei jagu, võtab organism selle luudest. Tea Raidsalu jagab nippe, ühest nirust kampsunist saab mitu väärt asja.

Ajakirjas 60+ on ka kolumn ja suur ristsõna.

Loe ka neid

Tagasi üles