Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul võib pensionireform mõjuda negatiivselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei toeta pensionireformi ettepanekut, mille kohaselt oleks tulevikus esimesest sambast tulev pension inimestel võrdne, sest see võib potentsiaalset suurenda ümbrikupalkade maksmist.

«Kaubanduskoda ei toeta antud ettepanekut, sest selline muudatus ei motiveeri tööandjat töötajale suuremat ja ametlikku palka maksma,» ütles koja peadirektor Mait Palts sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas.

«Nimelt tähendab muudatus sisuliselt seda, et kuna esimesest sambast tulenev pension on nagunii võrdne, siis on töötaja motiveeritud saama suuremat osa palgast ümbrikus, sest talle on ka miinimumpalgaga tagatud samad hüved, mis olukorras, kus ta saaks näiteks keskmist palka,» lisas ta.

Kuigi palga ja pensioni seos säiliks ka teise samba kaudu, teeb kaubanduskoda ettepaneku, et ka esimeses sambas säiliks seos isiku sissetulekuga. «Kui säilitatakse pensioni seos sissetulekuga, oleks ka tööandja enam motiveeritud tasuma makse, sest sellest oleneb tulevikus tema töötajate heaolu,» märgiti kirjas.

Koda leiab, et sotsiaalministeerium peaks kaaluma alternatiive pensionisüsteemi jätkusuutlikuks muutmisel, sest praeguse eelnõus toodud ühend- ja solidaarosale üleminek pärsib nende hinnangul maksude tasumist ning palga suurendamist.

Valitsus on teinud inimeste pensioni suuruse arvutamiseks ettepaneku muuta alates 2020. aastast riikliku vanaduspensioni esimese samba valemit. Seejuures kogutakse aastatel 2020–2036 ka pensioniosakut, millest pool sõltub sotsiaalmaksust ja pool töötatud aastatest. Alates 2037. aastast kogutakse vaid staažiosa. Seega koosneb pension pikemas perspektiivis kolmandiku ulatuses kõigile võrdsest baasosast, kolmandiku ulatuses tööstaaži osast ning kolmandiku ulatuses palgast sõltuvast teisest sambast.

Tagasi üles