Kaks kolmandikku eakate vigastustest moodustavad kukkumised

FOTO: Hasse Holmberg/TT/Scanpix

Mullu vajasid Eesti elanikud ravi üle 181 000 vigastus- ja mürgistusjuhu tõttu, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud andmetest. Selle hulgas on nii möödunud aastal saadud kui ka jätkuvalt ravi vajanud varem saadud vigastused.

Valdav enamus vigastusi saadi õnnetuse tagajärjel, ligi 4 protsendil juhtudel oli tegemist tahtlikult tekitatud vigastusega ning 3 protsendi puhul ei ole põhjus täpselt teada. Õnnetusjuhtumitest suure osa moodustasid kukkumised. Neljandik kukkudes viga saanutest olid lapsed (0-14 aastat) ning viiendik vanemaealised (üle 65 aasta). Seejuures moodustasid kukkumised ligi kaks kolmandikku vanemaealiste vigastuste põhjustest.

Meestel esines vigastusi poole võrra rohkem kui naistel (100 inimese kohta). Sugude vahel on suurim erinevus 25-34-aastaste hulgas. Selles vanuses meeste vigastusi oli üle kahe korra rohkem kui sama vanuserühma naistel, vastavalt ligi 19 juhtu 100 mehe ja ligi 9 juhtu 100 naise kohta.

Mehed said üle kahe korra enam kannatada löögi tõttu, kokkupuutel terariistaga, võõrkeha sattumisel silma jms. Sel viisil saadud vigastused moodustasid 37 protsenti meeste ning ligi kolmandiku naiste vigastusjuhtudest.

Veerand vigastustest ehk ligi 42 000 juhtu esines lastel. Seejuures vajasid alla aastased lapsed arstiabi ligi 1300 korral. Selles vanuses said lapsed viga peamiselt kukkudes ning löögi ja võõrkehade tõttu, mis kokku moodustasid kolmveerand vigastuste põhjustest.

Vaata täpsemalt andmebaasist SIIT.

Loe ka neid

Tagasi üles