Pensionärid saavad maksuvaba tulu jagada (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pexels / CC0 Licence

Uuest aastast kaob pensionide täiendav maksuvaba tulu, kuid töötavad pensionärid võivad maksuvabastust pensioni ja palga vahel jagada.

Tulumaksureformist võidavad töötavad pensionärid, kelle keskmine kuusissetulek on alla 1351 euro kuus. Töötajate jaoks, kes pensioni ei saa, on piiriks 1776 eurone kuusissetulek.

Enam pole vahet, kas sissetulekuks on pension, palk, preemia, tööõnnetuse või kutsehaiguse korral makstav kahjuhüvitis, üüritulu või mõni muu maksustatav tulu - tulude arvestusse lähevad kõik maksustatavad tulud.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnutsi tuleks meeles pidada, et uuest aastast pole enam pensionide ja kahjuhüvitiste täiendavat maksuvaba tulu. Seni oli pensioni täiendav maksuvaba tulu 236 ja tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise täiendav maksuvaba tulu 64 eurot kuus, nüüd hakatakse kõigile rakendama üht, kogusissetulekust sõltuvat maksuvaba tulu määra.

Kindla kuusissetulekuga inimeste elu on lihtsam. Kui teie brutotulu on kuni 1200 eurot kuus, on maksuvaba 500 eurot.

Üle 1200 eurose kuusissetulekuga inimeste maksuvaba tulu hakkab langema. Selle arvestamiseks kasutab maksuamet valemit 500–0,555566 x (tulu–1200), kuid lihtsam on sisestada brutosissetulek veebiküljel https://tulumaks.ee asuvasse kalkulaatorisse.

Vaadake kalkulaatorist üksnes maksuvaba tulu, mitte netopalka. Kui soovite teada netopalka, tuleks arvestada, et pensionäridelt töötuskindlustusmakset ja kogumispensioni ei võeta.

1776 eurolt on maksuvaba tulu sama mis praegu (180 eurot kuus), kuni 2099eurose sissetulekuni hakkab langema. Alates 2100 eurost puudub maksuvaba tulu hoopis.

Töötaja jaoks, kes pensioni ei saa, pole vahet, kas ta teenib kuus 2100 või 44 000, üle 36 euro kuus tema sissetulek ei lange. Vahemikus 1776–2099 eurot on sissetuleku kahanemine väiksem, näiteks 2000eurose kuusissetulekuga 24 eurot.

Töötava pensionäri kaotus on suurem, sest tema pensionilt oli tulumaksuvaba 416, mitte 180 eurot. Varasemast suuremat tulumaksu tuleb tasuda pensionäridel, kelle keskmine kuusissetulek (pension, palk ja muud maksustatavad tulud kokku) on üle 1351 euro kuus. Selliseid pensionäre on Eestis seitse protsenti.

Ainsaks tuluks on pension

Inimesed, kelle ainsaks sissetulekuks on vanaduspension, ei pea maksuvaba tulu kasutamiseks midagi tegema. Sotsiaalkindlustusamet arvutab maksuvaba tulu ise, arvestades senise 416 euro asemel maksuvabana 500 eurot kuus.

Keskmine vanaduspension oli statistikaameti andmetel selle aasta kolmandas kvartalis 409 eurot ja kümme senti. Poliitikud armastavad keskmise vanaduspensionina esitleda 44 aastase tööstaažiga isikute pensioni, mis on natuke kõrgem, 416 eurot. Järgmise aasta riigieelarve projektis nähakse ette pensionide 6,3 protsendiline tõus, mis kasvatab 44 aastase tööstaažiga isikute pensioni 442 eurole kuus.

Sellise pensioni pealt tulumaksu ei võeta. Maksustatavad on vaid 500 eurot ületavad pensionid, mis on enamasti eripensionid. Tulumaks on endiselt 20 protsenti.

Statistikaameti andmetel maksti Eestis 2016. aasta alguses pensione 411 809 inimesele ehk 31,3 protsendile kogu elanikkonnast. Pensionäridest iga kolmas (130 869) töötas, iga viies Eesti töötaja oli pensionär. Töötavatest pensionäridest ligi 55 000 inimese palgatulu oli alla 500 euro kuus.

Saate pensioni ja töötate

Maksuvaba tulu arvestab ainult üks tööandja. Erand tehakse töötavatele pensionäridele, kes võivad tulumaksuvabastust pensioni ja palga vahel jagada.

Töötaval pensionäril on valida, kas esitada avaldus tööandjale, pensione arvestavale sotsiaalkindlustusametile või neile mõlemale. Kui kuni 500 eurone tulumaksuvabastus kasutada ära töökohas, maksustatakse pension alates esimesest eurost. Kui tulumaksu arvestab ainult sotsiaalkindlustusamet, makstakse töötasu ilma maksuvaba miinimumita.

Näiteks on teie palk 800 ja pension 400 eurot. Sel juhul on teil õigus 500 eurosele maksuvabastusele, mida võib kasutada kas ainult palga puhul või pensioni ja palga vahel endale sobivalt jagada.

Paraku on pea poolte töötavate pensionäride kuupalk alla 500 euro kuus ja kui nad maksuvaba tulu ei jaga, jääb osa maksuvabast tulust aasta jooksul kasutamata. Maksuamet annab küll enam võetu 2019. aasta kevadel tagasi, ent sel juhul olete riigile protsendita laenu andnud.

«Soovitame neil inimestel, kelle pension ja palk on mõlemad alla 500 euro, teha kindlas summas maksuvaba tulu avaldus nii tööandjale kui ka sotsiaalkindlustusametile. Siis ei kaota inimene jooksva aasta sissetulekus ja ei pea ootama 2019. aasta tulumaksutagastust,» ütleb sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht Kati Kümnik.

Kümnik toob näite pensionärist, kes saab 300 eurot pensioni ja 300 eurot palka. Jättes maksuvaba tulu kahe koha vahel jagamata, makstaks talle iga kuu 540 eurot ja aasta pärast tulumaksutagastusena 480 eurot. Jagamine võimaldab tal kuus kohe kätte saada 580 eurot ja ta ei pea tulumaksutagastust ootama.

Maksuvaba tulu jagamiseks ei pea palk või pension tingimata alla 500 euro olema. Kui teie pension on 416 eurot, võite selle täies ulatuses maksuvabaks teha ja ülejäänud 84 eurot palga juures kasutada. Näite eelduseks on, et palga ja pensioni summa jääb alla 1200 euro, suurema sissetulekuga on maksuvaba tulu väiksem.

Uued maksuvaba tulu avaldused

Sellest, kus te otsustasite maksuvaba tulu kasutada, tuleb tööandjale ja/või sotsiaalkindlustusametile 20. detsembriks teada anda. Samamoodi tuleb tulumaksu kinnipidajat teavitada, kui otsustasite maksuvaba tulu suurust või selle jaotust aasta keskel muuta. Töötavatel pensionäridel võib selline soov tekkida näiteks pärast 1. aprilli, mil pensionid tõusevad.

Nagu öeldud, ei pea sotsiaalkindlustusametile uut avaldust tegema pensionärid, kes ei tööta. Samuti need, kes on sotsiaalkindlustusametile maksuvaba tulu avalduse teinud ja on rahul, et töötasu maksustatakse esimesest eurost.

Kes tahab maksuvabastust jagada, peab sellest sotsiaalkindlustusametit informeerima. Seda saab teha eesti.ee veebikeskkonna kaudu (sealt võib ka varasema avalduse esitamist kontrollida), e-kirjaga aadressil tulumaks@sotsiaalkindlustusamet.ee või mõnes sotsiaalkindlustusameti kontoris. Tulumaksuga seotud küsimustele vastatakse telefonil 661 0551.

Inimese vastutuseks jääb, et ta erinevatesse kohtadesse avaldusi kirjutades maksuvaba tulu piiri ei ületaks. Enammakstud summa küsib maksuamet 2019. aasta kevadel tagasi, samuti hakatakse saatma SMSe ja e-kirju, kui maksuvabastust on kasutatud lubatust rohkem. Et teavitused kindlasti kohale jõuaks, tuleks e-maksuametis oma kontakte uuendada.

Lisatulu hakkab maksuvaba osa «sööma»

Seni on inimesed harjunud, et töötasult ja pensionilt arvestatav maksuvaba tulu on kindel summa ja näiteks kinnisvara või metsamaa müük maksustatakse tuludeklaratsioone esitades. Uuest aastast see nii enam pole - igasugune maksustatav lisasissetulek muudab aastatulu suurust ning töökohale ja/või sotsiaalkindlustusametile teatatud kuuprognoos ei hakka enam klappima.

Kui arvate, et töökoht maksab aasta lõpus preemiat või laekub sadakond eurot dividende aasta keskel pangaarvele, võite maksuvaba tulu avaldusele veidi väiksema numbri kirjutada. Näiteks on teil õigus 500 eurole kuus, kuid puhvri tekitamiseks panete kirja 450.

Maksuvaba tulu soovitavad varuga prognoosida nii maksuamet kui kinnisvarafirmad. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing on mures näiteks madalapalgaliste pärast, kes igakuiseks maksuvaba tuluks 500 eurot märgivad ja avastavad pärast päritud maja või korteri müümist, et on sattunud rikaste sekka.

Oletame, et 400 eurose pensioni ja 400 eurose brutopalgaga inimene saab päranduseks kinnisvara, mille ta müüb 20 000 euroga. Siis pole tema keskmiseks kuusissetulekuks enam mitte 800, vaid 2467 eurot. Maksuvaba tulu on null ja maksustamisele kuulub kogu 29 600eurone aastasissetulek.

Kõige hullem olukord tekib, kui kinnisvara müüja on palunud igakuiseks maksuvabaks tuluks märkida 500 eurot. Tema pangaarvele kantakse järgmisel aastal küll 653 euro asemel 717 eurot kuus, ent 2019. aasta kevadel nõuab maksuamet 5064 eurot.

«Kui üürid korterit või müüd päranduseks saadud kinnisvara, kuulub see summa edaspidi maksustatava tulu hulka ja vähendab tulumaksuvabastuse osa. Maksuvaba tulu arvestamisest võib loobuda, kui palk koos muude tuludega ületab 25 200 eurot aastas,» hoiatab Saksing.

Kolige enne müümist sisse

Päritud kinnisvara müük pole maksustatav mitte pärandit vastu võttes, vaid seda müües. Maja või korteri müümisel on ühe alalise või peamise elukoha müük kahe aasta jooksul maksuvaba.

Küsimusi ei teki, kui mees ja naine elasid samas korteris, mees suri, naine müüs korteri maha ja ostis väiksema elamispinna. Samuti juhul, kui tütar kolib surnud ema majja, tõepoolest seal elab ja siis maha müüb.

Mitme elukoha omamine pole keelatud, kuid inimene peab suutma maksuametile tõendada, et ta kasutab mitut elukohta. «Ainult sissekirjutusest ei piisa ja suvel mõnes kohas ühe kuu jooksul elamine ei tee sellest veel alalist elukohta,» räägib maksu- ja tolliameti teenindusosakonna peaspetsialist Kaja Orgla.

Samamoodi võivad maksuvaba tulu suurust kahandada pensioni kolmanda samba maksete väljavõtmine (mitte selle regulaarsed väljamaksed pensionilepingu alusel) ja paljud teised maksustatavad lisatulud. Kohe, kui nendest teada saate, tuleks maksuvaba tulu avaldust muuta.

TULUMAKS 2017 vs 2018

Brutosissetulek     Netosissetulek 2017    Netosissetulek 2018    Võidate või kaotate kuus

400                        345                               386                              +41

500                        422                               482                              +60

700                        576                               640                              +64 

1000                      807                               871                              +64 

1200                      962                               1026                            +64

1400                      1116                             1158                            +42

1600                      1270                             1289                            +19

1800                      1424                             1421                            -3

1900                      1502                             1488                            -14

2100                      1655                             1619                            -36

3000                      2350                             2314                            -36

Netosissetuleku rehkendamisel on brutosissetulekust maha arvatud maksuvaba tulu, töötuskindlustus, kogumispension ja tulumaks. Summad on täiseurodes.

Andmed: https://tulumaks.ee/

SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI TEENINDUSBÜROOD

Tallinn, Endla 8

Rapla, Tallinna mnt 14

Haapsalu, Jaama 15

Kuressaare, Lossi 12

Kärdla, Leigri väljak 5

Pärnu, Lai 14

Viljandi, Vabaduse plats 6

Paide, Tallinna 18

Rakvere, Tallinna 30

Kohtla-Järve, Pärna 24/1

Jõhvi, Keskväljaku 1

Narva, Malmi 5a

Jõgeva, Ristiku 3

Tartu, Põllu 1a

Põlva, Johannes Käisi 2

Võru, Jüri 1a

Valga, Kesk 12

Kõik teenindusbürood on avatud esmaspäeviti kell 8.30-18, teisipäevast neljapäeviti kell 8.30-16.30 ja reedeti kell 8.30-13. Infot saab telefonidel 612 1360 või 16106.

Andmed: sotsiaaalkindlustusamet

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles