„Igal juhul tunnustan neid, kes on vajadust abi järele teadvustanud ja leidnud endas julgust seda ka otsida,” lausub Piret Annus.
Psühholoogi sõnul on uuringutest selgunud, et õnnelikumaks ja tervemaks teevad meid suhted.
„Harvardi professor ja psühhiaater Robert Waldingeri tuntud longituud-uuringu järgi teevad sotsiaalsed kontaktid meile palju head ja üksindus on lausa kahjulik. Head ja soojad suhted kaitsevad nii meie keha kui ka aju. Inimesed, kes on usalduslikes suhetes pere, sõprade ja kogukonnaga, on õnnelikumad, füüsiliselt tervemad ja elavad kauem,” seletab Piret Annus.
Lähedaste suhete puudumine on psühholoogi kinnitusel kindlasti üks depressiooni mõjutajaid. Seejuures ei ole oluline, et oleks palju suhteid, vaid see, kui lähedased need suhted on. Seega võib näiliselt üksik inimene olla oma eluga väga rahul, sest ei tunne end mingil viisil üksildasena, samas kui mõni suure pere ühest jõululauast teise kiirustaja võib end selle jõulumöllu sees jätkuvalt üksildasena tunda.
Kui üksildusele lisandub mõni krooniline terviseprobleem ning kohanemist nõudvad olukorrad (kellegi kaotus, töölt või muust aktiivsest tegevusest eemalejäämine, kolimine või elutingimuste muutused), on depressiooni või ärevuse risk Piret Annuse sõnul juba üsna suur. „Mõnel seenioril on raskem leppida selle eluetapiga kaasnevate paratamatute muutustega, nagu organismi ealised iseärasused või liikumisraskustest tulenevate tegutsemisvõimaluste piiratus,” lisab psühholoog.
Piret Annus möönab, et üha suuremat üksindust tingib kiire elutempo ja pereliikmete vaheline suhteline kaugus. Lapsed ja lapselapsed elavad sageli mitte ainult eri linnades, vaid lausa teises riigis. Kui nii endised sõbrad kui ka kaaslane on lahkunud, siis ei olegi võib-olla kellegagi oma igapäevarõõme ja -muresid jagada.