Milliseid paiku tasub Eestis talvel avastada?

Eveliis Vaaks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riisa raba.
Riisa raba. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Maailm on looduskauneid, huvitavaid ja põnevaid paikasid täis. Tihti asuvad need lähemalgi, kui arvata oskame. Vahel piisab vaid paarikümne kilomeetri sõitmisest, et end keset talve võlumaad leida.

Neli aastaaega, muutlik ilm, mis tihti talvel oma mitmekülgset palet näitab, ei pruugi aga tähendada seda, et kodumaa avastamine ja nautimine tuleb homse varna lükata.

Heitlik ilm ei takista

Juba seitseteist aastat Eestis veerenud Looduse Omnibuss korraldab huvilistele kodumaa kaunitesse paikadesse iganädalasi reise. Omnibussi eestvedaja Jaan Riisi sõnul on kõige raskem ülesanne ilma ennustamine, millest sõltub kogu reisi dünaamika.

„Analüüsin hoolikalt erinevad ilmateated läbi ja püüan välja selgitada, millist ilma keegi nädalavahetuseks lubab ja millises Eesti paigas kõige parem ilm on. Enamasti ja võimaluse korral just sinna suuna võtamegi,” räägib Jaan Riis.

Kuna Eesti ilm on teadupärast muutlik, siis iganädalane reisisihtpunkt avalikustatakse vaid paar päeva enne minekut. Jaan Riisi sõnul peab kolme päeva peale ilmaennustamine juba enam-vähem paika. Eesti ilm on aga sedavõrd mitmekesine, et isegi kui aknast välja vaadates tundub, et tegemist on tõelise koerailmaga ja kuskile loodusesse seiklema minna pole mõtet, võib just samal ajal teises Eesti paigas olla tõeliselt kaunis.

„Seda kogen tihti, et kui Tallinnas näiteks sajab kõvasti vihma, siis paarkümmend kilomeetrit Tallinnast välja sõites laotub silma ees lahti täielik postkaart – selline tunne, nagu oleks talvemuinasjuttu astunud. Iial ei tasu end aknast paistvast kehvast ilmast heidutada lasta – suure tõenäosusega on kuskil teises Eesti kohas väga ilus,” teab Jaan Riis.

Vanad lemmikud ja uued kohad

Looduse Omnibussi eestvedajal on teatud ettekujutus, mida talve jooksul ära tahaks teha ja näha. Aga et talved pole vennad, siis see, millises järjekorras reisid toimuvad või kas mõni reis üldse võimalikuks saab, selgub omal ajal.

Talvistele reisidele seab piirid ka tõsiasi, et valget aega on vähem, mistõttu tuleb reisi planeerimisel väga hoolikas olla, et välise tegevuse jõuaks valges ära teha.

„Alati tuleb uusi ideid, kuhu minna, kuid enamasti on välja kujunenud igal aastaajal kindlad kohad, kus tahaks ära käia. Tihti on nii, et mõni sihtpunkt avab end kõige kaunimast küljest alles pärast mitmendat külastamist ja alati on juba käidud paigas midagi uut kogeda. Tuleb lihtsalt avatud meelega ja uudishimulik olla,” selgitab Jaan Riis.

Jääretk lähisaartele – igaastane hitt

Looduse Omnibussi eestvedaja Jaan Riisi sõnul on igal aastaajal välja kujunenud nii- öelda hittreisid, mis pakuvad inimestele alati huvi. Talvel on üks magnet kõiksugu jäämatkad ja retked saartele.

Kõige sagedamini on külastatud „jääaegset” Manija saart, kuid matkatud on ka Tondisaarele, Paunküla oosisaartele ja paljudele teistele väikesaartele.

„Filmimees Mark Soosaar helistab igal aastal ja kutsub Manijale külla. Munalaiu sadamast on sinna umbes kilomeetrine jalgsimatk. Kohapeal tutvustab Mark saare loodust ja kultuurilugu. Sööme ka ühe korraliku Manija lõuna,” kirjeldab Jaan Riis.

Tihtipeale on taoline jääretk mõne tubase tegevusega ühitatud. Näiteks peatuti mullu tagasiteel Pärnus ja väisati mitmeid muuseume. „Kui õuematkad mõne kultuuriasutuse või mõisa külastusega liita, siis see annab päevale ilusa raami. Kellele ei meeldiks juua tassikest kosutavat ja soojendavat teed või kohvi mõnes kaunis või kultuurilises kohas?” küsib Jaan Riis.

Jaan Riis. 
Jaan Riis. Foto: Elmo Riig ELMO RIIG/Sakala

Talvel on loodus teist nägu

Jäämatka korraldades mängib lisaks ilma- ja jääolule rolli ka lumi, sest liiga paksu lumega on jalgsimatka keeruline ette võtta. „Talvel on loodus hoopis teist nägu ja eriti maaliline vaatepilt avaneb siis, kui päike ka taevas helgib,” teab Jaan Riis.

Tema sõnul on talvel paljud loodusmonumendid paremini vaadeldavad kui teistel aastaaegadel, mil kõik on rohelusse mattunud. „Võtame kasvõi rändrahnud Põhja-Eestis, mis paistavad talvel suuremalt välja kui muidu.”

Eelmisel talvel ühitas Looduse Omnibuss Eesti uhkemate rändrahnude vaatlusretke Palmse mõisapargi ja kõrtsi külastusega, kus sai end soojendada, süüa ja kohvi juua. Tagasi Tallinnasse sõites põigati läbi maaliliselt Vasaristi kaskaadilt ja Nõmmeveski joa juurest.

Kaunist jää- ja veemängu pakuvad talvel joad ja jääkosed. „Erakordset vaatepilti saab näha Pakri panga seintel, kuhu tekivad jääkosed. Kuid vaatemängu nautimiseks peavad ilmaolud seda soosima,” sõnab Jaan Riis.

Talvisel ajal pakuvad tõelist silmailu retked jäätunud luhtadele, metsa ja rabasse. Tihti ei pea eriliste asjade kogemiseks tegema midagi enneolematut, piisab vaid õigel ajal näiteks metsa minna, et midagi tõeliselt lummavat kogeda.

Loe teemast pikemalt ajakirja 60+ detsembrikuu numbrist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles