Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/06/7382407t1h9995.jpg)
Jõuluaeg ei too tingimata kõigile rõõmu. Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi webinaris toodi välja kitsaskohad, kuhu takerdub jõulurahu ja -rõõm näiteks ületöötanud ajakirjanike, kärgperede laste ja üksikute eakate puhul, kirjutab ERR Novaator.
Jõulud on üsna perekeskne püha, arvestada tuleks aga sellega, et eakate pere/lähedastering ei pruugi tavaarusaamaga perest sugugi kokku minna.
Üksikute eakate lähedaste ringi kuuluvad sageli pigem need inimesed, kes neid igapäevases hakkamasaamises abistavad või kes on psühholoogiliseks toeks – need ei pruugi olla lapsed.
Kuid jõulude ajal on neil abistajatel oma lähedastering, kellega olla, mis tähendab et tollel üksikul eakal puudub seltskond.
Kuidas tulevad inimesed toime jõuluüksindusega?
- Korraldan ennast tööle
- Planeerin kohtumisi enne pühi
- Otsin võimalust olla veel rohkem üksi, oma mõtetega
- Olen oma kodus turvaliselt
- Veedan pühad nagu tavalise päeva
Loe pikemalt ERR Novaatorist.