Pesukäsnad on jälgimad kui seni arvanud oled

Foto: Jaroslav Frank / Panthermedia / Scanpix

Kui vana on käsn, mida nõudepesuks kasutad? Või pindade puhastamiseks? Või hoopis toiduvalmistamisel tekkinud segaduse kõrvaldamiseks – tõesti, tegemist on ilmselt ühe usinaima majapidamisabilisega.

Kui sa ei mäleta, millal viimati käsna vahetasid (või isegi kui mäletad), on tõenäoliselt aeg vana ära visata ja uus hankida. Miks? Sest tänu esimesele omalaadsele uuringule köögikäsnade pärusmaal on nüüd selge, et käsnad majutavad lugematul arvul mikroobe – vastupidavaid ja vähem vastupidavaid. Igatahes on nüüd õige aeg vana käsn koos prügiga välja viia ja uus kasutusele võtta.

Kas tunned lõhna järgi, mida käsnaga hiljuti teinud oled?

Ajakirja Nature teadusaruannetes avaldatud uuringus järjestasid Markus Egerti (Furtwangeni Ülikool, Saksamaa) juhitud teadlased mikroobi DNA, mille näidised võeti 14 kasutatud käsnast.

Samuti märgistasid nad paljunevad mikroobid helendavate (fluorestseerivate) tähistega, et neid spetsiaalset kuvamistehnikat kasutades jälgida.

Tehtud töö õigustas end tulemustes: enam kui 223 000 DNA nukleotiidjärjestusest leiti 362 erinevat tüüpi baktereid. Leiti, et ühesainsas kuupsentimeetris võib olla rohkem kui 5 x 1010 bakterit, sellist tihedust kohtab veel ainult väljaheidetes. Enamik leitud bakteritest ei olnud siiski inimesele kahjulikud. Võetud näidistes domineeris bakter Moraxellaceae, mis on levinud nii inimese nahal kui ka köögis. Sellest bakterist tuleneb näiteks musta pesu – või sel puhul – pesemata käsna lõhn.

Osa leitud bakteritest olid aga inimesele kahjulikud. Käsnades tavapäraselt leiduvatest bakteritest olid viis kümnest potentsiaalsed haigustekitajad. Hullem veelgi, kahjulikumaid baktereid registreeriti rohkem desinfitseeritud käsnades – mis on ka loogiline, kui mõelda, et nõudepesumasin või mikrolaineahi tapab 99 protsenti bakteritest. Allesjäänud 1 protsent on seega kõige vastupidavamad ja tugevamad bakterid ning pärast pesu on 99 protsenti käsnast nende päralt.

Mida peaks käsnaarmastaja siis tegema?

Mida teha, kui kraanikausi serval pesukorda ootav käsn sind nüüdseks peletab? Parim, kuid raskem viis on lõpetada käsnade kasutamine üldse ning minna üle nõudepesumasinale, mis hävitab kordades rohkem baktereid kui käsitsi pesemine – enamasti sellepärast, et masin saab kasutada kuumemat vett kui käed iial kannataksid.

Tööpindade ja ülejäänud mustuse tarbeks võib kasutada näiteks ühekordseid paberrätikuid (muidugi südametunnistusel tasub meeles pidada, et see ei ole loodushoiu suhtes sugugi mitte säästlik lahendus).

Pakutud meetodid eeldavad, et kodus on olemas nõudepesumasin. Selle puudumisel tuleks järgida uuringu autorite soovitust asendada olemasolev pesukäsn iganädalaselt uuega. Nii et järgmine kord, kui avastad end pesukäsnaga silmitsi, vaadatakse sealt võib-olla vastu.