Oma tabletti ära sõbrale paku

Foto: Tomasz Majchrowicz / Panthermedia / Scanpix

Ravimid on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Samuti on korralikus koduses esmaabikapis igaks elujuhtumiks mitmesuguseid tablette. Ravimid aeguvad ja kunagi hädavajalik olnud kraam muutub ülearuseks. Mida siis nendega peale hakata?

Põhjuseid, miks ravimid pruukimata jäävad, on palju. Inimene ostab ravimi, aga selgub, et see ei sobi talle või on ravikuur lühem kui karbis tablette. Ka haige põetamise korral võib mitmesuguseid ravimeid üle jääda. Või siis nukram olukord, kui pärast lähedase lahkumist jääb temast suur ports tablette alles. Kõlblikkuse tähtaeg kehtib, hoitud on neid korralikult, karbid on poolikud. Ravimid on ju väga kallid, mõne kuuports maksab koguni mitukümmend eurot.

Miks mitte sobimatuid tablette vanadekodule pakkuda?

Nii võib paratamatult tekkida siiras heatahtlik mõte, et vahest on võimalik asju ajada nii, et keegi teine neist kasu saaks, näiteks pakkuda rohtusid mõnele vanadekodule. Patsiendile kõige lähedasem on aga oma perearst, kelle nimistus võib olla teisigi kõrge vererõhu või südamehädade all kannatajaid, kellele tohter saaks retsepti välja kirjutamise asemel hoopis kellegi kasutamata jäänud rohtusid pakkuda. Isegi kui arst tunneb ja usaldab oma patsienti, oleks selline käitumine väär ja läheks koguni seadusega pahuksisse.

Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk toonitab, et üleliigseid ravimeid ei tohi kellelegi teisele kasutamiseks anda. «Kodus liigseks osutuvate ravimite suhtes pole edasisel kasutajal mingit kindlust, kas neid ravimeid on õigesti säilitatud. Ravimite säilitamisnõuded pole ühesugused. Ühtesid neist tuleb hoida toatemperatuuril, teisi külmas, mõnesid valguse eest kaitstult. Vale säilitamise korral võib ravimi toime kaduda või muutuvad tabletid laguproduktide tõttu ohtlikuks. Seega, ravimi ülejäägid tuleb viia jäätmete vastuvõtupunkti või apteeki,» selgitab Katrin Kiisk.

Ravimid on üha kättesaadavamad

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige ja proviisor Kristiina Sepp tõdeb, et ravimikasutus on Eestis aasta-aastalt kasvanud ja seda kinnitab ka Ravimiameti statistika. «Esiteks diagnoosivad arstid rohkem haigusi, meditsiinis on kasutusel uuem tehnoloogia ja teadmistepagas on laienenud. Teiseks on toimumas geneeriliste ravimite võidukäik, mis on viinud nii mõnegi ravimi hinna alla, isegi leivapätsist odavamaks – see kõik on parandanud ravimite kättesaadavust,» räägib proviisor Kristiina Sepp. Vähem tähtsad pole tema sõnul e-lahendused, näiteks digiretsept, mis lihtsustab ja kiirendab tunduvalt retseptiravimite apteegist väljastamist.

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige toob välja, et suurema ravimikasutusega on kasvanud ka ravimite hulk, mida tuuakse apteeki või jäätmekäitlusjaama tagasi hävitamiseks. «Nende hulgas on aegunud ravimeid, aga järjest enam ka kehtiva kõlblikkusajaga ravimeid – kas siis poolikud pakendid või täiesti terved, kasutamata pakendid. See tõstatab küsimuse, kas ja kuidas või kas üldse on ravimeid kasutatud. Arst ei kirjuta ravimeid niisama, vaid selleks on meditsiiniline põhjendus ja vajadus, et inimesed elaksid kauem, kvaliteetset ja täisväärtuslikku elu,» ütleb ta.