Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pensioniealine värske isa ja kõikuv vererõhk

Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ novembrinumber

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: 60+

Eelmisel aastal sündis Eestis 184 last, kelle isa oli vanem kui 50 eluaastat. Kahel varasemal aastal oli neid veel rohkem. Kolm kõige vanemat «noort isa» olid Statistikaameti andmeil eelmisel aastal vanuses 68–70. Vanimad Eestis isaks saanud on aga enam kui 80aastased, selgub andmeist.

Millises vanuses mees on lapse saamiseks juba liiga vana? Millised on pensionieas isaks saamise plussid ja miinused, arutlevad ajakirja 60+ isadepäevaeelses novembrinumbris pereterapeut Meelike Saarna ning psühholoog ja psühhoterapeut Inge Tael. Oma seisukohad esitab 72aastane kaheksa lapse isa, Viljandi Rohelise Maja kohviku omanik Enn Onni, kelle pesamuna on kolmeaastane. Oma loo räägib ka pensionieelikust isa ja noore ema perre sündinud tütar, kes kaotas isa veel koolieas.

November on hingedekuu. Ajakiri 60+ tutvustab lugejat Austria kalmistukultuuriga ja viib ekskursioonile Viini Keskkalmistule, Euroopa suuruselt teisele surnuaiale, mis on ühtlasi ka paik, kus jalutada, sportida ja piknikku pidada. Seal musitseerivad Viini Filharmoonikud, kalmistu direktsioon pakub näkse ja veini ning pensionärid teevad gümnastikat.

Novembrikuu 60+ värske number annab teada, millest on tingitud vererõhu suur kõikumine ja kui kahjulik see tervisele on. Probleemi lahkab Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu.

Seeniorile, kelle tervis soosib omapäi elamist ja laias laastus hakkamasaamist, kuid kellele teatud asjad käivad üle jõu, pakub tuge omavalitsus. Eri omavalitsustes on seenioride abistamine korraldatud isesuguselt. Kui mõnes vallas ja linnas peab vanemaealine teatud teenuste eest sümboolse summa tasuma, siis osa omavalitsusi saavad enamikke teenuseid vanurile pakkuda tasu nõudmata. Milliste kriteeriumite alusel koduhooldusteenust saab, vastavad värskes 60+ numbris Valgamaa Tõlliste vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Anu Tamm, Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket, Järvamaa Koeru valla sotsiaaltöötaja Rutt Vihtre ja Tallinna Hoolekande Keskuse juhataja Imbi Eesmets.

«Soovin, et poeg saaks pangast mulle pensioniraha kätte tuua. Kas mul on selleks võimalus anda volitus ja kuidas seda teha?». «Minu 88aastasel emal diagnoositi Alzheimeri tõbi ja ta vajab juba mõnda aega abi igapäevaste tegevuste juures. Mida teha, et saaksin teda näiteks ametiasutustega suhtlemisel esindada?». Neile ja teistelegi lugejate küsimustele vastavad värskes 60+ novmebrinumbris Eesti notarid.

Põhjuseid, miks ravimid pruukimata jäävad, on palju. Inimene ostab ravimi, aga selgub, et see ei sobi talle või on ravikuur lühem kui karbis tablette. Ka haige põetamise korral võib mitmesuguseid ravimeid üle jääda. Või siis nukram olukord, kui pärast lähedase lahkumist jääb temast suur ports tablette alles. Kõlblikkuse tähtaeg kehtib, hoitud on neid korralikult, karbid on poolikud. Ravimid on ju väga kallid, mõne kuuports maksab koguni mitukümmend eurot. Mida nendega peale hakata, nii et keegi teine neist kasu saaks, vastavad Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ja Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige ja proviisor Kristiina Sepp.

Värskes 60+ numbris on juttu ka tervislikust linnulihast. Sellest, millist linnuliha pala valida ja miks on linnuliha sisukas söök, kirjutavad meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Köögikülgede autor Sirje Rekkor arvab, et võiksime juba advendiaja alguses piparkoogilõhna majja võluda. Loomulikult ei puudu 60+ novembrinumbrist ka retseptid. Ära on toodud mitu erinevat piparkoogitaigna retsepti.

60+ novembrinumbris kirjutab BENU proviisor Virge Sokk, kuidas unevaevusi leevendada. Tea Raidsalu avaldab lihtsaid nippe köögis tegutsejale.

Ajakirjas 60+ on ka kolumn ja suur ristsõna.

Tagasi üles