Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuidas kinkida abikaasale kindlustunnet?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

Miskipärast on kujunenud nii, et inimese eluajal on pärimisest rääkimine justkui tabu. Kes peab seda halvaks endeks, kes liigkaugeks tulevikuks, kes lihtsalt ebaoluliseks.

Paraku võib pärandi suhtes teadlikult tehtud korralduste puudumine tuua kaasa probleemide sasipuntra, mis ei ole hüveks kellelegi pärandaja lähedastest. Abikaasa õigused pärimisprotsessis on paljuski teistsugused kui pärijal, kes pärib sugulusliini järgselt.

Abikaasa pärijate ringi kõrval

Pärimisseaduse alusel pärib abikaasa koos pärandaja sugulastega. Abikaasa pärandi osa tegelik suurus sõltub sellest, millise pärijate ringi kõrval ta pärib. Esimese ringi pärijad pärivad abikaasaga võrdselt, kuid abikaasa osa ei tohi olla väiksem kui veerand pärandist. Seega pärandaja laste kõrval on abikaasa võrdne pärija, kuid kui lapsi on rohkem kui kolm, siis abikaasa osa pärandist enam ei vähene.

Seaduse ees omavad võrdset pärimisõigust kõik pärandaja lapsed, sõltumata sellest, kas nad on sündinud seaduslikust abielust või väljaspool seda.

Teise ringi pärijate kõrval – kelleks on pärandaja vanemad, aga nende surma korral pärandaja õed-vennad – pärib abikaasa mitte vähem kui poole pärandist. Silmas tuleb pidada, et näiteks pärandaja venna-õe surma korral teise ringi pärimisõigus ei lõppe, vaid laieneb pärandaja vendade ja õdede lastele.

Pärimisseadus tagab siiski, et lesele jääb teise ringi pärimisõiguse korral õigus ühise kodu tavalise sisustuse esemetele. Need ei kuulu pärandi hulka, vaid loetakse eelosana talle kuuluvaks, seda juhul, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Seega mööblit, olmetehnikat ja tarbeesemeid pärast abikaasa surma tema õdede ja vendade või nende lastega jagada ei tule.

Kolmanda ringi pärimisõiguse korral, kus pärijateks on pärandaja vanavanemad ja nende surma korral tema onud, tädid ja nende alanejad, pärib abikaasa kogu pärandi. Seega abikaasa on pärandi suhtes seaduse alusel ainupärija üksnes juhul, kui pärima õigustatud on pärandaja kolmanda järjekorra sugulased.

Kogu eelkirjeldatud pärimisõiguse puhul on tähtis teada, et see kehtib üksnes abielus olevate abikaasade suhtes. Pärandaja elukaaslasele, ülalpidajale, hooldajale, endisele abikaasale, laste isale või emale seadusjärgne pärimisõigus ei laiene. Kui on soov neile pärandada, siis tuleb teha vastavad korraldused testamendiga.

Testamendi tegemine on aktuaalne, kui abikaasadel või ühel nendest ei ole lapsi ja abikaasad ei soovi abielu kestel soetatud vara hakata jagama pärandaja teise ringi pärijatega.

Ka sel juhul, kui abikaasadel on lapsi erinevatest abieludest või kooseludest, tuleb juba varakult mõelda korralduste peale, mida surma puhuks teha. Testamenti saab alati muuta ja tühistada ja see ei loo testaatorile kohustust vara olemasolu ja pärijate omandisse üleminekut tagada. Testamendis sisalduvaid korraldusi saab siduda erinevate tingimustega.

Tagasi üles