100-aastaste eestlaste mikroobid on uurimist väärt

Foto: Mary Evans / PantherMedia / Scanpix

EV100 sünnipäevakingituseks esitatud Tartu Ülikooli projekt «100-aastased bakterid eestlaste terviseks» kinnitati ainsa kõrgkooliprojektina rahastuseks. Projekt kestab 2020. aasta alguseni.

EV100 sünnipäevakingituste konkurssi korraldab kodanikuühiskonna sihtkapital ning Tartu Ülikooli teadlaste koostatud projekt valiti välja 176 esitatud projekti hulgast. Rahastuse said kokku 19 kingitusettepanekut.

Projekti käigus analüüsitakse 100aastaste eestlaste mikroobikooslusi ning võrreldakse neid pärast Eesti taasiseseisvumist sündinud noorte eestlaste omadega. Inimese mikroobikooslused (tuntud ka kui mikrobioota ehk mikrofloora) on pärast 2. eluaastat võrdlemisi püsivad, mistõttu on 100 aastat tagasi sündinud eestlase uurimine hea pilguvaade minevikku ning tollastesse bakterikooslustesse. Tänapäeval on sagenenud niinimetatud tsivilisatsioonihaigused, sh allergia, ülekaal ja diabeet, mis viitab inimese mikrobioota mitmekesisuse vähenemisele ning olulistele muutustele mikroobirühmade hulkades.

«Kuna sajandi eest oli elustiil looduslähedasem, tarbekeemiat kasutati minimaalselt ning antibiootikume polnud, võib oletada, et nende inimeste organismis on säilinud vanad mikroobikooslused, mis võivad olla väga oluliseks uute teadmiste allikaks. Lisaks on 100aastasteks elanud inimeste mikroobikooslustest tõenäoliselt võimalik eraldada suure probiootilise potentsiaaliga baktereid, mis aitaksid meie põlvkonna ning tulevaste põlvede tervist säilitada ja edendada,» sõnas projekti üks eestvedaja, TÜ meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar.

Projekti rahastusleping, mis toetab ettevõtmist 15 000 euroga, on tänaseks allkirjastatud ning tagab selle jätkumise kuni 2020. aasta alguseni.