/nginx/o/2017/09/13/7097277t1hebec.jpg)
Koostöös õiguskantsleriga ilmuva õigusteaduskonna ajakirja Juridica erinumbri artiklites ning vestlusringides on läbi kaalutud elulõpu väärikust puudutavad eetilised, õiguslikud ja ühiskondlikud argumendid.
Elulõpu korraldusest - eetilised, õiguslikud ja ühiskondlikud argumendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler ning Tartu Ülikooli külalisprofessor Ülle Madise juhatab erinumbri sisse tõdemusega: «On teemasid, millest eriti ei räägita. Mitte seepärast, et see teisi haavaks või poleks väärikas, vaid seepärast, et on hirm. Need on teemad, millest ei julge kergesti mõeldagi. Harjume ju alles testamendiga, veelgi enam abielueelse varasuhete kokkuleppega. Mis siis veel rääkida elu viimseid hetki suunavatest korraldustest ning nende täitmisest?»
Tabavalt on öeldud, et tänapäeva ühiskonnas tähendab surm enamasti meditsiinilist kogemust. Enam ei hääbuta loomulikult ja rahus koduste seas. Kas see peab nõnda olema? Kas inimene peaks saama põhiseadusele tuginedes nõuda otsustusõigust – ja vabalt ümber otsustada – näiteks oma ravi jätkamise või elushoidvate aparaatide väljalülitamise üle? Kas ülalpidamiskohustuse ja sundravi reeglid on ajakohased?
Seesuguse arutelu käigus tuleb vastata paljudele küsimustele. Kindel on aga see, et igaühele tuleb kindlustada tõhus valuravi ja inimväärikas elu kõigis hooldusasutustes.
Elulõpu korralduste andmine peab olema õigus, mitte sundusena mõjuv tava. Kuidas tagada, et need valikud oleksid tõesti isiklikud, põhjalikult kaalutletud ja eelkõige vabad, ent samas säiliks elu pühadus? Teiste riikide kogemustest võime vastuste leidmiseks saada küll pidepunkte, kuid see näib olevat arutelu, mida iga ühiskond peab pidama eelkõige iseenda pärandile, kultuuritaustale ja meelelaadile tuginedes.
«Õnneks, esialgu küll päris arglikult, me Eestis elulõpu korralduste teemat juba arutame. Vähem on teada, et notarilt juba osatakse seesuguste korralduste kinnitamist paluda. Samas pole selge niisuguste kokkulepete õiguslik külg, näiteks korralduste täitmise kohustuslikkus. Seesuguse selguse poole Juridica erinumber püribki, koondades juristide, vaimulike, arstide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate, vanade ja noorte seisukohti», rõhutab õiguskantsler Ülle Madise.
«Tänavune õiguskantsleriga koostöös ilmuv erinumber on avatud juurdepääsuga kõikidele huvilistele. Sellega jätkame õiguskantsleri kantseleiga senist avatud numbrite praktikat, mis sai alguse 2015. aasta sügisel ilmunud laste õiguste erinumbriga», lisas ajakirja vastutav väljaandja, õigusteaduskonna direktor Peep Pruks.
Nädalavahetusel ilmunud ajakirja erinumbrit on võimalik lugeda veebist.