Kas kord nädalas paastumine on tervisele hea?

Veepaast Foto: Maria Conradi / PantherMedia / Scanpix

Viimasel ajal on – vahelduva paastumise üha populaarsemaks muutumise najal – palju küsitud, kas väikese vahemikuga paastumine on tervisele hea. Küsimusele vastamiseks tuleks vaadata, mis toimub su kehas pärast seda, kui manustad terve päev ainult puhast vett.

Kui rakud on viimasest söögi- või joogikorrast saati kogu vereringes oleva suhkru ära kasutanud, peab keha leidma rakkude tarbeks uue energiaallika. Esimesena pöördub keha luustikulihaste ja maksa poole. Nii maks kui ka lihased hoiavad endis glükogeeni näol suhkrut ning kui kehal tekib vajadus, on võimalik glükogeen glükoosiks lõhustada – seda saavad rakud elutegevuse jätkamiseks edukalt kasutada.

Veepaastu ajal saavad glükogeeni varud otsa umbes 24 tunniga, mõni tund siia-sinna. Pärast esmaste varude lõppu pöörduvad rakud energia saamiseks meie rasvavarudes (sh ka rasvas, mis ümbritseb siseelundeid) sisalduvate rasvhapete poole.

Kahte tüüpi rakud – punased verelibled ja ajurakud – ei ole võimelised rasvhappeid energia tootmiseks kasutama. Punased verelibled ja aju vajavad funktsioneerimiseks glükoosi ning kui glükogeeni varud lihastest ja maksast on ammendunud, saavad nad oma vajaliku glükoosi kätte kahest allikast:

1. Glütseroolist, mis on rasvkoe üks komponent

2. Lihastest – mõni lihaskude läheb lagundamisele, misjärel vabanenud aminohapetest toodetakse glükoosi.

Ilmselgelt ei ole lihaste lagundamine ülejäänud keha toitmiseks just inimese parimates huvides. Su keha teab seda, ning veepaastu umbes teise ja kolmanda päeva paiku hakkab maks eritama ketoone, mis pärinevad peamiselt rasvkoes sisalduvatest rasvhapetest.

Kui maks toodab piisavas koguses ketoone, saab aju neid «kütuseks» kasutada. Selleks hetkeks on ainsad glükoosi vajavad rakud punased verelibled, mis võtavad endiselt kogu vajamineva energia lihaste lagundamisest – samas on lagundamistempo vähenenud ning lihaseid kasutatakse nii vähe kui võimalik, seda seisundit kutsutakse «valgusäästmiseks». Tegemist on ellujäämismehhanismiga, mis on inimfüsioloogias välja kujunenud selleks, et tulla toime näljahädaga.

Teisest või kolmandast päevast alates on keha uue energiarežiimiga kohanenud ning n-ö «põletab» rasvavarusid. Kuna suur osa kehas olevatest mürkainetest on ladestunud just rasvavarudesse, siis on mürkide eemaldamine kehast otseselt seotud paastu pikkusega – mida kauem paastud, seda rohkem mürkaineid kehast eemaldad. Seetõttu vähenebki pikendatud veepaastu korral nt rasvkasvajate, ateroomide (veresoontes ladestunud jäätmed) ja teiste kehasse kogenenud mürkide hulk.

Samas tuleb silmas pidada, et keha ei väljuta toksiine esimese 24 tunni jooksul, vaid teeb seda alles siis, kui põletab juba suures koguses rasvavarusid ning samuti ei juhtu seda enne, kui keha on ära kasutanud kogu maksas või lihastes sisalduva glükogeeni.

Niisiis tühjendab keha 24 tunni jooksul esimese asjana maksa ja lihaste suhkruvarud, misjärel asub ta lihaseid lõhustama – see juhtub esimese päeva jooksul. Märkimisväärne mürkainete kadu ilmneb alles siis, kui otsustad paastuda üle ühe päeva.

See ei tähenda, et 16–24 tunni paastu juures ei oleks mingeid kasutegureid või et keha ei vabaneks selle aja jooksul ühestki mürkainest – toksiinide hulk kehas väheneb iga hingetõmbega. Iga kord, kui kehal on võimalus puhata (väiksema seedekoormuse näol), kasutab ta vabanenud varusid mürkainete väljutamiseks.

24 tunni kaupa paastumise asemel on mõistlikum siiski keskenduda teadlikumale dieedile – nt tarbida võimalikult vähe töödeldud toiduaineid ning süüa ainult siis, kui oled tõesti näljane – sellise lähenemisega pakud kehale igapäevaseks toimimiseks vajalikku energiat ning jätad lihased lõhustamata.

Kui eesmärgiks on anda kehale aeg-ajalt puhkust ning puhastust, võid tarbida ühe päeva vältel nt ainult värskelt pressitud juurviljamahlu. Samuti võid süüa ainult tooreid aedvilju ja antioksüdantidest tulvil marju.

Vahelduv paastumine võib küll olla efektiivne meetod insuliinitundlikkuse parandamiseks või ebavajaliku rasva kaotamiseks, kuid hea kehakaalu ja tervise kõige tähtsamad pikajalised tegurid on ikkagi tasakaalustatud toitumine, ülesöömise vältimine, kehaline aktiivsus, piisav puhkus ning ka emotsionaalne tasakaal.

Allikas: Dr. Ben Kim