“Oma töö ja võõra viinaga võib ennast ära tappa.”
/Nõukogude rahva tarkus/
Töönarkomaania - uus ohtlik sõltuvus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik on inimesele vajalik ja hea teatud piirini. Tore, kui inimene on töökas. Kui ta on aga töönarkomaan, on see juba diagnoos. Nagu kasiinosõltlane, alkohoolik või narkomaan, nii on töönarkomaangi kukkunud oma sõltuvuse auku, millest välja rabelda on võimalik ainult tema enda tahtejõul. Tihti on peale selle vaja meditsiinilist sekkumist.
Töönarkomaania on psühholoogilise sõltuvuse patoloogia. Tal on omad tunnused, staadiumid, tüsistused. See on tõsine haigus.
Algstaadium: kui tundub, et inimene on lihtsalt töökas või et ta nii armastab oma tööd.
Teine staadium: kui liigne töötegemine ei ole enam õigustatud.
Kolmas staadium: krooniline, kui inimene ei suuda enam kurnava töö tegemist lõpetada ning töö hakkab kahjustama tervist, pereelu, suhteid.
On levinud arvamus, et töönarkomaania tabab kõige enam just meessoost juhtivtöötajaid. Kuid alati ei ole see nii. Ainuke ühine kriteerium: kroonilised töönarkomaanid on tavaliselt vaimse töö tegijad. Rohkem on nende hulgas noori, oma eluteed alustavaid ambitsioonikaid mehi.
Huvitav on seegi, et töönarkomaania on nakkav. Mida rohkem on kollektiivis töönarkomaane, seda tõenäolisem on nakatumine. Psühholoogid väidavad, et töönarkomaanid ei suuda enam taluda normaalset töövälist olekut. Tekivad peavalud, apaatia, ebakindlus. Nad on ükskõiksed kõige vastu peale oma töö, nad väldivad kõiki sotsiaalseid ettevõtmisi ja mittetöiseid situatsioone. Nad ei oska normaalselt suhelda ega emotsioone kontrollida. Nad tunnetavad olulist energeetilist langust. Koosviibimistel räägivad nad ainult oma tööst ja selle tegemisest.
Varem või hiljem langeb töönarkomaan stressiseisundisse. Vahel varjatud kujul. Siis on vältimatud tüsistused, mis segavad sellesama töö tegemist, mille pärast ongi töötajast saanud töönarkomaan. Siis pole enam sellest seisundist väljapääsu ilma professionaali abita.
Arstid räägivad, et kui põhjus on leitud, võib hakata ravima. Töönarkomaania põhjused on väga erinevad: soov ennast kehtestada, karjääri edendada, teenida head raha, põgeneda isiklike probleemide eest, kuid ka oskamatus tööjaotust organiseerida, madal enesehinnang, mittevastavus oma ametile, tihti lihtsalt selle kartus. Ohvrimeelne töönarkomaan on võimeline andma endast kõik „suure missiooni“ heaks.
Kuidas saada terveks? Nagu kõik teised sõltlased, nii peab ka tema tunnistama endale: olen töönarkomaan. Seejärel paiskama lahti aknad eluavarustele. Nii nagu me kõik seda teeme kevadel. Kõige tähtsam on ennast välja rebida oma piiratud töökeskkonnast aj täita uus vaba aeg väikeste rõõmude ja suurte ettevõtmistega.
Tuleb muuta harjumusi: tass kohvi peab olema traditsioon, mitte jooksu pealt luristatud hommikune kohustus. Lõunaks peab minema majast välja, selle asemel et kugistada võileib vahetult töökohas, ilma et selle maitsetki tunneks.
Pärast tööd on hea võtta aega jalutuskäiguks pargis, et asendada sprinti „kodu-töö ja töö-kodu“.
Töö kõrvale peab leidma hobi, soovitavalt liikuva: tantsud või sportimise.
Kasulik on sukelduda kultuuriellu: külastada näitusi, teatrit, kontserte. Hakata armastama puhkust ja lihtsalt lühiajalist logelemist. Peab olema seksuaalne, see on kõige parem viis enda maandamiseks ja oma energia taastamiseks. Ka sõbrad ja perekond peavad ükskord meenuma, seni kui pole hilja.
Peab võtma täitmiseks kolm reeglit: kodus ei tohi mõelda tööst, puhkepäeval ei tohi töötada, korralise puhkuse ajal peab puhkama.
Tuleb töötada, et elada, mitte elada, et töötada.