Kuidas parandada toaõhu kvaliteeti ja hoida ära pidevat uimasust?

Toataimed Foto: Jenny Norquist/Scanpix

• Märgid halva õhuga kodust
• Peamised õhusaastajad
• Kasulikud õhupuhastajad

Suur osa inimestest veedab tänapäeval kuni 90 protsenti oma päevast siseruumides. Võib tunduda üllatav, et õhk linnatänaval on meie elutoa õhust puhtam, kuid mõne kahjuliku saasteaine sisaldus on siseruumide õhus tegelikult kõrgem. «Haige maja» sümptomiteks on tavaliselt hallitus, liigniiske või -kuiv õhk ja liiga palju mürgiseid saasteaineid ning peenosakesi toaõhus.

Halval õhul on tuntavad tagajärjed

Märgid halva õhuga kodust võivad olla kinnine nina, kähe kurk ja pidev uimasus. Liigne niiskus põhjustab hallitust ja kopitust ning see omakorda allergiat, hingamisprobleeme ja astmat. Liialt kuiv toaõhk kuivatab ka inimest: nahk, nina, kurk ja silmad võivad hakata sügelema, hullematel juhtudel isegi veritsema.

Hapnikuvaene ja peenosakesterikas; mööblist, vaipadest ja kodukeemiast pärit mürgiseid elemente täis õhk muudab meid uimaseks, nõrgendab immuunsüsteemi ja vähendab mõnede uuringute järgi vaimset võimekust lausa kaks korda. Eriti võivad viletsa siseõhukvaliteedi all kannatada lapsed ja eakad, samuti südame-veresoonkonna ja kroonilisi hingamisteede haigusi (nt astmat) põdevad inimesed.

Peamised siseõhu saastajad on:

•           tolm (naharakud, riide- ja paberkiud, tolmulestade väljaheited)

•           metanaal (formaldehüüd)

•           radoon (mullas moodustuv radioaktiivne gaas)

•           tubakasuits

•           kütuse põletamisel tekkivad gaasid või osakesed

•           kemikaalid ja allergeenid

•           süsinikmonooksiid

•          lämmastikdioksiid

Nii nagu välisõhus leiduvad saasteained, ei mõjuta ka siseõhus esinevad saasteained üksnes meie tervist. Nendega kaasnevad suured majanduslikud kulud, millest otsesed on tervishoiukulud halvast õhust tingitud haiguste raviks ning kaudsed kulud eeskätt tootlikkuse langusest tekkinud kahjumist.

Saasteallikaid leidub kõikjal

«Õhusaaste ei peatu meie ukselävel. Meie kodudesse, kus veedame suurema osa oma ajast, tungib enamik välisõhus leiduvaid saasteaineid. Siseõhu kvaliteeti mõjutavad ka paljud teised tegurid, sealhulgas toiduvalmistamine, puudega ahju kütmine, küünalde või viiruki põletamine ning selliste tarbekaupade nagu pindade puhastamiseks mõeldud vahade ja poleerimisvahendite kasutamine, ehitusmaterjalides (nt vineeris) sisalduv formaldehüüd ja paljudes materjalides leiduvad leegiaeglustid. Sellele lisandub mullast ja ehitusmaterjalidest pärit radoon,» ütleb Erik Lebret Hollandi riiklikust rahvatervise- ja keskkonnainstituudist.

Tolmu vähendamise nipid:

•           üleriided - tolmukindlatesse kottidesse ja kapid korda

•           voodipesu - vahetada kord nädalas

•           vaibad - vähendada või üldse ära korjata

•           põrandad - regulaarselt pesta

•           tolmuimeja - kvaliteetsem õhufilter

•           padjad - tihemini kloppida

•           magamistuba - sileda pinnaga mööbel ja tapeet

•           väiksem õhuniiskus - tähendab vähem tolmulestasid

•           aurupuhasti - tapab tolmulestad

Pärast tolmuallikate vähendamist võib pöörduda taimede poole

Peale akna avamise ja tuulutamise saab õhukvaliteeti parandada ka seestpoolt, kasutades selleks looduslikke õhupuhastajaid – taimi. Toataimed toodavad hapnikku, seovad süsihappegaasi ja reguleerivad ka toaõhu niiskustaset. 

1980. aastatel uuris NASA taimede kasutusvõimalusi kosmosejaamade õhukvaliteedi parendamiseks ning leidis, et taimedel on võime filtreerida õhust välja isegi saasteaineid. Sellest sündis ka kosmoses järele proovitud soovitus paigutada ruumi iga 10 ruutmeetri kohta vähemalt 1 taim, 170 m2 majapidamisse umbes 15-18 keskmise suurusega taime.

Kuidas taimed seda teevad?

Taimed imevad õhusaaste endasse lehtede pinnal olevate mikroskoopiliste aukude ehk õhupilude kaudu. Kuna taime lehtede kaudu toimub pidev vee aurumine, siis tekib selle tagajärjel liikumine, mis viib õhusaasteosakesed taime juurtesse, kus juuremikroobid lagundavad need taimele ja teistele mikroobidele sobivaks toiduks. Taimed n-ö söövad meie hingamisõhust kahjulikud ained ära. Mida kuivem on õhk ruumis, seda rohkem levib selles ka mikrobaktereid. Suurem hulk taimi ruumis tõstab õhuniiskuse taset, mille tagajärjel õhu mikrobakterite suhteline arv väheneb ja seeläbi me saame oluliselt parandada õhukvaliteeti.

Puhtama õhu tarvis oleks vaja ühte väiksemasse tuppa paigutada hajusalt 2-3 toataime. Vali taimedele asukoht, kus poleks tuuletõmmet ega järske temperatuurimuutusi. Et taimed suudaksid jätkuvalt õhku värskendama, tuleks nende lehti regulaarselt pehme niiske lapiga puhastada.

Õhupuhastajate esiliiga

Parimateks õhupuhastajateks on hinnatud kuldviljakpalm, harilik luuderohi, nefroleep (toasõnajalg) ja tõlvlehik.

Kuldviljakpalm (Chrysalidocarpus lutescens) kuulub väiksemakasvuliste palmide hulka, mida on toas mugav kasvatada. Ta kasvab aasta ringi tavapärasel toatemperatuuril. Kasta tuleb seda taime korrapäraselt, kuna ta vajab suhteliselt palju vett ja niisket mulda. (Hansaplant)

Luuderohi (Hedera helix) on toataimena tuntud pigem taunitud liigina. Seda taime kirjeldatakse kui allergeenide peatajat. Katse näitas, et kui ruumi toodi luuderohi ja 6 tunni möödudes mõõdeti õhuslenduvaid allergeene, siis nende hulk oli vähenenud lausa 60%. Pigem eelistab luuderohi jahedamat temperatuuri (talvel 10°) ja mõõdukat õhuniiskust. NB! Kuna taim on mürgine, ei tule selle suukaudne kasutamine mingil juhul kõne alla. (Hansaplant)

Nefroleep (Nephrolepis exaltata) on kõige tavapärasem toasõnajalg. Taim on tänuväärne oma muljetavaldavalt lopsaka rohelise lehestiku poolest, millega muudab ka suuremad ruumid elavaks. Lisaks puhastab ta suurepäraselt toaõhku ning on seetõttu hea kaaslane talvises kodus. Talle passib soe, valge ja pisut kõrgema õhuniiskusega kasvukoht. Hoiduda tuleks otsesest päikesest. Nooremaid taimi istutatakse ümber igal aastal, vanemaid iga paari aasta tagant. (Hansaplant)

Tõlvlehik (Spathiphyllum) sobib varjulisemasse tuppa. Lisaks toaõhu kvaliteeti parandavatele omadustele pakub taim oma ohtrate valgete õitega ka silmailu. Kui soovite, et tõlvlehik puhastaks teie kodus või kontoris õhku kogu oma potentsiaali ulatuses, siis vajab ta ka tähelepanu – kastke teda hoolikalt kevadest sügiseni ja hoidke potimuld ühtlaselt niiske. Talvel tuleb taime mõistagi harvem kasta, et muld ülearu niiskeks ei jääks. (Hansaplant)

Õhupuhastajate esirinda kuuluvad samuti:

Harilik Aaloe (Aloe vera)

Bambus mägipalm (Chamaedorea seifrizii)

Tups-Rohtliilia (Chlorophytum comosum)

Lõhnav draakonipuu (Dracaena fragrans)

Diifenbahhia (Dieffenbachia)

Kuld-Nõelköis (Epipremnum aureum)

Filodendron (Philodendron cordatum)

Bonsai puu (Pacira aquatica)

Rahu Liiliad (Spathiphyllum)

Kummi-viigipuu (Ficus elastica)

Havisaba (Sansevieria trifasciata)

Bensoe viigipuu (Ficus benjamina)