Eestis puudub insuldihaigete ravimiseks hädavajalik andmebaas

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliiniku juhataja Toomas Asseri sõnul on insult südamehaiguste järel teine peamine surmapõhjus Eestis. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Insult on südamehaiguste järel teine peamine surmapõhjus Eestis. Selle ravi aitaks tõhustada riiklik register, mis praegu puudub. 

Mullu diagnoositi Euroopas umbes 600 000 insulti, selgus Tallinnas toimunud rahvusvahelisel tervisepoliitilisel nõupidamisel, kus arutati insuldi ravi korraldust Euroopas.

Aastaks 2050 võib insultide hulk olla ligi kaks korda suurem ehk küündida 1,5 miljonini, ütles Euroopa insuldi organisatsiooni liige professor Urs Fischer tuginedes 2016. a. Euroopas läbiviidud uuringule.

Insult – teine peamine surmapõhjus Eestis

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliiniku juhataja Toomas Asseri sõnul on insult südamehaiguste järel teine peamine surmapõhjus Eestis. Asseri sõnul  diagnoositakse Eestis igal aastal umbes 5000 insulti. Euroopa insuldi organisatsiooni liige professor Fischer selgitas, et kuigi insulti haigestumisel ellu jäämine on kasvavas trendis, siis insuldijuhtumite arv kasvab aastast-aastasse. Seda peamiselt vale elustiili leviku tõttu – kontoritöö ja liiklusvahendite kasutamine ei soodusta füüsilist aktiivsust ning toitutakse ebatervislikult.

Fischeri sõnul vajaksid mitmed Euroopa riigid, sh Eesti, insuldiüksusi ehk haiguse ravimisele orienteeritud ekspertgruppe, kuhu kuuluvad arstid, füsioterapeutid ja muud raviga seotud inimesed. Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliiniku juhataja Toomas Asseri sõnul on insuldi ravi kvaliteet Eestis kõrge ning meetodid tõhusad, probleemiks on pigem vähene ennetav tegevus ja ülevaate puudumine insuldijuhtumite ravikäikudest.

Insuldiregistri hädavajalikkus

Praegu puudub register Eestis insulti haigestunute tervisenäitajate ja ravi kestvaks jälgimiseks, mis aitaks tõhustada insuldiravi. Register peaks sisaldama ühtse formaadi järgi insulti haigestunud inimeste terviseinfot ehk kindlaid kokkulepitud indikaatoreid, mida tuleb mõõta ja jälgida, ütles Asser. Näiteks peaks see sisaldama aega, mille jooksul insuldihaige jõuab haiglasse, millal ta saab ravi ning, millal tehakse uuringud, selgitas Asser.

«Kõik need mõõdikud on väga olulised, sest ägedas faasis on insult aegkriitiline, insuldi alguse hetkest hakkab kell tiksuma,» lausus Asser. Ravi peab tema sõnul olema tagatud sõltuvalt insuldi eripärast 4,5 või 6 tunni jooksul, hiljem on tüsistuste hulk oluliselt suurem. Tartu ülikooli kliinikumi insuldiõe Triinu Kurvitsa sõnul on õigeaegselt ravitud insuldist võimalik ka täielikult taastuda.

Praegu sisestavad osad Eesti arstid vabatahtlikult andmeid ülemaailmsesse registrisse SITS (Safe Implementation of Treatment in Stroke) ning hangivad sealt ka võrdlevaid andmeid, kuid see pole Asseri sõnul piisav. Ta rõhutas, et register peab olema riiklikult ülevalpeetav – regulaarne, järjepidev ja kõikehõlmav. «Seni kui meil puudub andmebaas insuldi ravi puudutavast infost,  ei saa me ravile objektiivseid hinnanguid anda,» lisas ta. Asser ütles, et registri loomine on kulukas, kuid teatud parameetrite väljatöötamisega juba tegeletakse. Praegu on Eestis näiteks vähiregister, surmaregister ja sünniregister – samamoodi väärib loomist insuldiregister, sõnas Asser.

Insultide põhjused varieeruvad

Asseri sõnul eksisteerib kahte tüüpi insulte: peaajuinfarkt ning ateroskleroosist tulenev insult. Peaajuinfarkti puhul ummistuvad veresooned, haiguse riskigrupp on näiteks südame rütmihäiretega inimesed, kellel embolid ehk pisikesed tükikesed südamest veresoontesse võivad kanduda, selgitas ta ja lisas, et selline insult on ennetatav ravides südame rütmihäiret.

Ateroskleroosist tuleneva insuldi põhjust ehk veresoonte lupjumist saab ennetada tervisliku toitumise ja eluviisiga, lausus Asser. «Oluline on teha teatavaks, et insult on ennetatav,» ütles ta.

Haigestuvad ka noored

Insuldid esinevad enamasti üle 50 aastastel, kuid aina enam ka nooremate seas – alla 50 aastased moodustavad insuldihaigetest umbes kolmandiku, rääkis Asser.

Ta lisas, et vanemas eas on sagedasem ajuinfarkt, nooremate hulgas on tavapärasem, et veresoon läheb katki mõne haiguse, näiteks aneurüsmi ehk suure läbimõõduga arteriaalse soone paikse laiendi, tagajärjel. Üks insuldi risk noorte seas on ravimata kõrgvererõhutõbi, lausus Asser ja mainis, et hetkel koostatakse Tartu ülikoolis insulti haigestunud noortest uuringut.

Haiglasse peab sõitma kiirabiga

Tartu ülikooli kliinikumi insuldiõe Triinu Kurvitsa sõnul on insuldi tunnuseks ühe kehapoole või käe muutumine tuimaks, inimene võib kukkuda pikali, sest jalg ei kanna. «Inimene võib öelda, et käsi või jalg ei ole justkui tema oma,» selgitab insuldiõde Kurvits. Kuna insuldid tekivad enamasti hommikuti, võib juhtuda, et inimene ei jõua tõsta kohvitassi või hoida kahvlit, lisas ta.

Kurvits toonitas, et kindlasti ei tohi ise minna või lasta lähedasel ennast EMO-sse sõidutada, kutsuda tuleb kiirabi. Insuldi puhul tuntakse sageli, et suudetakse ise autot juhtida, kiirabiga tulles ei pea aga järjekorras ootama. «Insuldi puhul on iga sekund arvel,» ütles Kurvits. Insuldist täielikult tervenemine on seotud haiglasse jõudmise ajaga – mida kauem on aju hapniku ja toitaineteta, seda rohkem ajurakke hävib ning paranemine muutub raskemaks. Hiljaks jäänud raviga võivad esmased sümptomid nagu halvatus või kõnehäire pikaks ajaks püsima jääda. «Inimene võib jääda puterdama või tal võib kuluda rohkem aega teiste jutust aru saamiseks,» seletas Kurvits.