Ilm surub maasikahinna üles

Kehvapoolne talv ja heitlik kevad ei ole maasikataimedele hästi mõjunud, tulemuseks talvekahjustused, aga ka marja hilisem valmimine. Pealegi räsis istandusi jaanipäevane tugev rahehoog.

Valga turul on sel nädalal esimesed müüjad kauplemas veel üsna väikeste kogustega, kilohinnad varieerusid viie ja seitsme euro vahel. Esimesed marjad olid letil siiski juba jaanipäeva paiku.

Antsla vallast Kotka talust Valga turule tulnud taluperemees kinnitas, et tema talu maasikas oli turul juba möödunud nädalal, hind olnud siis koguni kaheksa eurot. Seda, et ilm maasikale hea ei ole, kinnitas temagi. «Ei tule veel nii palju, praegu on ikka vesine ja päikest ka vähevõitu – mari kipub hallitama.» Turuletil oli sortidest «Polkat» ja veidi «Rumbat», hinnaks viiekas kilost.

Talved sunnivad uuendustele

Hummuli vallas asuva Puide talu enam kui kahekümnel hektaril maasikaid kasvatav Ahti Nurm ütles, et saaki hakkab juba tulema, kuid praegused ilmad kiiret valmimist ei soosi. «Maasikas talvitus halvasti, kaks sorti sai väga tugevaid külmakahjustusi. Kuna talviti ole enam lund, ongi vaja mõelda, kuidas saab. Kui ei saa nii nagu seni, tuleb teisiti proovida.»

Nurme sõnul on plaan B edaspidi hakata kasutama kangast, mis katab taimi talveperioodil – umbkaudu oktoobrist aprillini. «Ilm sunnib tegema valikuid ja kõige ideaalsem oleks, kui kogu pind läheks talvekatte alla.» Nurm kinnitas, et sellega on Eestis juba katsetatud – näiteks Nõos – ja tulemused näitavad, et asjal on mõtet. «Võrreldes minu põldudega oli seis seal kevadel väga hea.»

Puide talus korjatakse maasikat traktori järel veetavatelt lavatsitelt ja kolmapäeval oli töös kaks korjemasinat. Korjati vanema istanduse põlluosalt, mis kevadel katteloori all oli. Järge ootab hilisem sort, mis alles õites valendas, ja sel kevadel istutatud noor istandus. Tõsi, viimasel valmib saak alles suve lõpupoole. Seega käivad seal korjetööd pea sügiseni ja tipphooajal läheb käiku koguni viis masinat.

Linnulennult mõne kilomeetri kaugusel Mihklemäel on Põrga talu ligi kolmehektarine maasikaistandus. Perenaine Pille Mürk-Põrk, kes samuti juba nädala jagu saaki saanud, ütles, et praegu võib rahul olla tänu sellele, et kevadel sai katteloor külma kaitseks peale. Talv aga oli karm. «Ei ole üldse kiita, siiski on põhisordid nagu «Polka», «Malvina» ja «Korona» paremini vastu pidanud.»

«Mari valmib visalt. Kui peaks tulema seda vihma, mis lubatud on, on küll halvasti. Esimesed märgid juba näitavad niiskusekahjustust – eriti seal, kus suured puhmad ja õhk ei pääse vahel liikuma.» Perenaine näitas ka jaanipäeval piirkonda tabanud tugeva rahehoo jälgi maasikataimedel ja -viljadel, tõdedes, et kahjustus on päris ulatuslik.

Tõlliste vallas Iigaste külas Kraavi talus maasikaid kasvatav Raido Rätsep ei arvanud, et aasta tervikuna oleks maasikale ülearu halb või hea. «Eks ta ole sarnane igal pool meil siin Valga maakonnas – ega siin suuri erinevusi olla saa.» Tema põldu rahe sedapuhku nii tugevalt ei kahjustanud. «See ei jõudnud siia nii tugevalt kui näiteks Tõrva kandis – aga veidi siiski.»

Talve elas istandus Rätsepa sõnul rahuldavalt üle. «Mul on vanemad põllud, mis tähendab, et ka taimik on vanem ja tugevam. Pigem ütleks, et pikk kevad ... Aga sellest pole ka midagi hullu. Lihtsalt inimesed on harjunud, et enne jaanipäeva saab Eesti maasikat, nüüd siis alles juuli alguses – muud vahet ei olegi.» Tema enda istanduses kolmapäevani veel suurt korjet tehtud ei olnud, sest esimesed marjad alles valmivad.

Rätsepa sõnul on ilm praegu pigem hea olnud: kergelt tuuline ja alla kahekümne kraadi, niiskusekahjustust ta oma põllul veel märganud ei ole.

Mees ennustab tänavu pigem keskmisest kõrgemat maasikahinda. «Pikk kevad oli selles mõttes kasvatajale soodne, et Poola marja tippaeg on juba läbi. Tavaliselt Eesti mari tuleb lettidele Poola marja tipp­ajal ja teadagi, et kui kõrvuti on kaheksaeurone kodumaine ja neljaeurone Poola maasikas, valib inimene odavama. Kõik ju loevad oma raha.» Ta ennustas, et tõenäoliselt jääb hind sel aastal mullusest veidi kõrgemaks.

Targalt plaanides jagub kauemaks

Väiksem saagikus tähendab tegelikult kasvatajatele vähemat tööd ja kõrgemat hinda. Selle kohta on Rätsepa sõnul maasikakasvatajatel ütlus: suur saak ei tee kedagi õnnelikuks. Südasuvine marjauputus põldudel tähendab tohutut töökoormust ja hinna langemist, vahel suisa omahinna piirile.

Et aga koormust vähegi jagada ja eestimaises kliimas konkurentsis püsida, ongi maasikakasvatajatel oma nõksud. Kasutatakse eri aegadel valmivaid sorte ja varajasematele õitsejatele pannakse öökülmade katteks, aga ka saagiandmise kiirendamiseks varakevaditi peale katteloor.

Rätsep kinnitas, et saagiaega saab jagada pikemale perioodile ka sordivaliku abil. Ise kasvatab ta küll peamiselt «Sonatat», juba kuuendat-seitmendat hooaega. «Ei ole Eesti talvedki talle teinud midagi katastroofilist, samas – igal sordil on oma eelised. «Polka» on näiteks väga hea mari, aga tootmis­istandusse ei ole see parim, sest puhmas kasvab kiirelt suureks.»

Ta lisas, et sellega kaasneb peaasjalikult niiskusest tingitud maasika-hahkhallituse probleem, ka on probleemne marja säilitamine. «Selles suhtes on just «Sonata» hea sort: säilib hästi, kui on õigel ajal korjatud.»

Sel moel, sordivaliku ja katmise abil põhiliselt reguleerivadki maasikakasvatajad, et saak jaguneks mõistlikult ja periood oleks pikem, perioodi saavad veelgi pikendada uus­­­istandused. Kui vanema põllu saak koristatud, hakkavad vilja kandma kevadel istutatud noored taimed ja saagiaega jätkub augusti lõpuni.