Koorküla Valgjärve külastasid taas Soome teadlased eesotsas allveearheoloog Kalle Virtaneniga, et uurida järve põhjas lebavaid iidseid ja paljude arvates müstilisi varemeid.
Galerii: Soome teadlased uurisid Valgjärve muistseid ehitisi
«Vesi läheb suvega üha hägusemaks, aga loodan, et saame sellest hoolimata häid pilte,» märkis Helsingi Ülikooli doktorant Kalle Virtanen, samal ajal kui järve ääres asuva mäe otsast startis hiiglaslik kaameraga droon. Mehe sõnul üritavad nad selle abil kaardistada järve põhjas lamavad puitvaremeid enneolematu täpsusega.
Virtaneni ja tema kolleegide uurimisobjektid on aastaid olnud järve madalikul paiknevad palkidest ning vaiadest ehitise varemed, mille vanimad osad pärinevad ligi 5000 aasta tagusest minevikust. Nende algupära seletavad ohtrad legendid ja üksikud teooriad.
Lõkkekohast linnuseni
Ajal kui droon järve kohal põrises, oli Virtanen valmis andma lühikese ülevaate sellest, mida ligi 700ruutmeerisel alal risti-rästi paiknevad palgid endast kujutavad. Sealjuures märkis ta, et suurem osa nendest teadmistest pärinevad varemeid uurinud Eesti arheoloogi Jüri Seliranna tööst.
Virtaneni sõnul saab varemete juures eristada kolme ajaperioodi. Nendest esimene on 5000 aasta tagune aeg, mille tõestuseks on puitjäänuste vahelt leitud üksikuid savinõude kilde. Teisest perioodist, umbes 2000 aastat tagasi, pärinevad üksikud sealsed vaiad ja palgid. Suurem osa varemetest, mille hulgas on koguni kümnemeetriseid hästisäilinud palke, on aga pärit umbes aastast 900 pKr.
Kui esimese perioodi kohta olevat raske midagi kindlat oletada peale kiviaegse asulakoha, siis teine on Virtaneni arvates jäänuk mingisugusest kalastusplatvormist. Kõige hilisem osa varemetest näib olevat aga juba püsivam ehitis. «Pakun, et tegemist oli linnusesarnase kaitserajatisega, kuhu mindi suviti vaenlaste sõjaretkede eest pakku.»
Virtaneni sõnul teeb sealse leiukoha eriti unikaalseks Valgjärve tavatult selge vesi, tänu millele on päikesepaistelise päevaga võimalik varemeid paadist lausa palja silmaga näha. «Eestis on selline järveasula ainuke teadaolev, aga lõuna pool – Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal – on need suhteliselt levinud.» Seevastu Soomes neid mehe teada ei leidu, kuna seal teenisid sama ülesannet pisemad saared.
Uued uurimisviisid
Virtanenile oli tegemist juba üheksanda korraga Valgjärve külastada. «Esimest korda sukeldusin varemetel 1998. aastal koos Tartu Ülikooli õppejõu ja minu praeguse doktoritöö juhendaja Andres Tvauriga. Pärast seda olin sellest kohast nii elevil, et võtsin varemed oma doktoritöö teemaks,» meenutas arheoloog, kes loodab oma tööga viimaks selleks sügiseks valmis saada.
Seekordsel külaskäigul oli teadlastel soov varemed taas kord detailselt üles pildistada, et nendest vastava programmi abil luua kolmedimensiooniline mudel. «Olenevalt kvaliteedist peaks olema võimalik sellest teha 3D-prinditud mudel, mida võiks näiteks Tõrvas või mõnes muuseumis eksponeerida.»
Virtaneni doktoritöö laiem eesmärk on varemete uurimisel katsetada ja arendada uusi mõõtemeetodeid, mida saab tulevikus kasutada sarnaste leidude kaardistamisel. Arheoloog tähistas ühtlasi nädalavahetusel oma 50. sünnipäeva ning seetõttu oli seekordne uurimisretk tema kinnitusel pühendatud võrdses osas teadusele ja puhkamisele.
Eesti muinsuskaitseameti nõuniku ja arheoloogi Maili Roio sõnul on Valgjärve muistse asula jäänused muinsuskaitse all. See tähendab, et igasugusteks uuringuteks on vaja eelnevat luba. Samuti on asukohas keelatud ankurdamine ja süvendamine.