Viljandimaa suurima piimatootja, 1700 lehmaga osaühingu Mangeni PM juht Meelis Venno sõnutsi maksab võitonn maailmaturul müstiliselt palju: 5500 eurot. «Sellist asja ei ole kunagi olnud. Kui kelleltki selle kohta aru pärida, siis kõik laiutavad käsi,» sõnas ta.
Venno sõnutsi on piima ja piimapulbri hind viimase aasta jooksul samuti kerkinud, ent märksa mõõdukamalt. Tema teada on võitonni turuhind püsinud 2007. aastast alates enamasti 2800–3000 euro piires. Praegune seis on tema jaoks müsteerium.
Võid töötleva Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov nentis, et aasta tagasi oli või tonnihind maailmaturul praeguse 5500 asemel 2200 euro ringis. «Piimatoodete hinna peamine mõjutaja on toorpiima küllus või puudus. Et viimase aasta jooksul on toorpiima tootmise kogused Euroopas, eriti Prantsusmaal ja Saksamaal, kolinal kukkunud, siis on kerkinud toorpiima hinnad, eriti on see mõjutanud toorrasva, mille nõudlus on turul väga kõrge,» rääkis Solovjov. Tema sõnutsi mängivad toorpiima hinnas suurt rolli kaks komponenti, valk ja rasv, esimene on rohkem juustuga seotud ja teine võiga.
«Kõik muudatused, mis Euroopa turul toimuvad, jõuavad varem või hiljem koduõuele,» tõdes Valio Eesti tegevdirektor. Tema sõnutsi on ka Eesti kauplustes või hind aastataguse ajaga võrreldes hüppeliselt kerkinud. Solovjov tuletas meelde, et ka tootjatele maksavad nad nüüd piimaliitri eest märksa rohkem kui aasta tagasi, toona 20 senti, nüüd 32-33 senti liitrilt.
Maido Solovjov nentis, et tööstustel ja tootjatel on rõõmsad ajad, aga ülikõrge hind kätkeb ka ohte. «Praegu on või hind maailmaturul vastikult kõrge, see võib tarbimist kõvasti vähendada. Kui hind jääb nii kõrgele pikemaks ajaks, siis tööstused, kes kasutavad võid suures koguses, hakkavad seda asendama taimse rasvaga,» selgitas Solovjov. Ta möönis, et tarbijale oleks see ebatervislikum, aga kui nii saiades või kondiitritoodetes tehtaks, siis ega keegi ju välja ei ütleks.
Solovjovi sõnutsi peaksid praegu rõõmustama ka tootjad, kes saavad liitrist 32-33 senti.
Kõo valla osaühingu Mangeni PM juht Meelis Venno leidis, et praegu ei ole eriliseks rõõmustamiseks veel põhjust, sest see on alles alumine piir, kust on juba võimalik kasumlikult toota. Tema arvates saaksid meiereid neile praegu vabalt ka 34-35 senti liitrist maksta.
Tarvastu kandis asuva osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk oli sama meelt. Ta avaldas rahulolematust ka selle üle, et kevadel paariks kuuks hinda koguni langetati mitu senti, õnneks nüüd taas tõsteti.
Meelis Venno tuletas meelde, et kuigi praegu on piimatootjal veidi kergem aeg, teenisid nad vahepeal kaks aastat suurt kahjumit. «2016. aasta majandusaruanded tulevad kõigil väga nutused. Ma ei ole küll Keskerakonna fänn, aga kui Keskerakond poleks võimule tulnud ja põllumeestele kriisiabi pakkunud, oleks päris paljud piimatootjad pidanud pillid kotti panema. See kriisiabi päästis Eesti põllumajandust väga palju,» ütles Meelis Venno.
