Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Nutikas säästab pisiasjadeltki

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ise süüa valmistades kulutate palju vähem ja saate endale lubada pea kõike. Ka näiteks suši valmistamist võib kodus proovida. | FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Kolmandik Eesti peredest on vaevelnud rahalistes raskustes. Paljud elavad ühest palgapäevast järgmiseni, nii mõnegi krediitkaart läheb kuu lõpus miinusesse. Leidub neidki, kes sunnitud sõpradelt laenama või tööandjalt avanssi küsima. Kuidas rahamuret vähendada? Vabakutselisena töötades olin sunnitud oma tarbimisharjumused ümber hindama ja õppisin raha säästma.

1. Ostke toodet, mitte pakendit.

Vaid paar aastat tagasi ostsin müslit, šampooni ja seepi selle järgi, kuidas tooteümbrised välja näevad. Ilusa pakendi eest küsitakse rohkem raha, mida saaks millelegi muule kulutada. Ei tasu osta naistele mõeldud roosasid žilette, kui sama töö teevad ära meeste tumesinisedki. Uhke väljanägemisega müsli asemel on mõttekas soetada kaerahelbed ja segada sinna kõike, mida soovite. Šampoon ja seep on pesemiseks: ükskõik kui odava või lihtsa väljanägemisega hügieenivahendi ostsin, kõik ajasid asja ära. Vaadake hinda, kiigake poe alumistele riiulitele, otsige poe enda margitooteid.

2. Ostke kohalikku hooajakaupa.

Talvel on meie kliimas soodne toituda peedist ja kaalikast, suvesaadusi mõttekam tarbida suvel. Vaadake juur- ja puuviljade kilohinda: seegi annab aimu, mis praegu kasvab. Kuidas suhtuda sparglisse, papaiasse, mangosse? Olgugi et eksootilised viljad tunduvad isuäratavad, on nad meie maailmajaos ülehinnatud, maitsegi pole tihtilugu kiita. Nautige niisuguseid hõrgutisi reisil. Siinsetest poodidest lahkuge hoopis lillkapsa ja porgandiga. Kuivainetega käituge samuti: kinoa kõlab peenelt, kuid on kallis. Miks mitte proovida kodumaiseid variante?

3. Loobuge ebavajalikust.

Kaotasin juukseharja ja uue ostuks nappis raha. Otsisin välja vana kammi. Kuna mul on pikad paksud juuksed, kujutasin ette, kuidas nüüdsest kulub pea kammimiseks tunde. Tegelikult polnud see üldse hull ja praegu kasutangi vaid kammi ega kujuta ette, miks mul juukseharja vaja oli. Meile surutakse tihtilugu tarbimisharjumisi peale ja üritatakse selgeks teha, kuidas me ühe või teise tooteta elada ei saa. Parem on võtta appi kaine mõistus. Näiteks kohates artiklit sellest, missugune on parim hari teatud juuksetüübile, keeran teise lehekülje.

4. Tehke ise süüa.

Vahel võib end loomulikult premeerida, kuid kui panete tähele, et õhtusöögilaual on pidevalt valmistoit, iga lõuna möödub kontori lähedal söögikohas ja raha kukrust aina kaob, tasub mõelda. Ise süüa valmistades kulutate palju vähem ja saate endale lubada pea kõike. Kriipsutage oma elust maha sõna «luksus». Hõbekandikul serveeritud mereveevaht, kullapuruga kaste ja neljaeurone mahl – need võivad tunduda imehead, kuid kas hinnavahe võrdub maitsevahega? Enamasti pole see nii kõrget hinda väärt. Kahe kuu jooksul Soomes elades käisin väljas söömas üksnes korra ja pakutud taipärane riis ei mekkinud küll kaheksa euro vääriliselt. Mu elukaaslane vaaritab indoneesiapärase nuudliroa vaid paari euro eest ja tulemus on kümme korda parem.

Töölegi saab söögi kaasa võtta. Kuu lõpus üllatute, kui palju raha olete säästnud.

5. Seltsielu.

Keeruline on sõpradega läbi käia ja ühtlasi raha kokku hoida. Tihti tahavad nad vedada teid sööma ebamõistlikult kallitesse kohtadesse või peenetesse kokteilibaaridesse. Raske on keelduda. Ent mõelge nii: kui palju ma sellest söögist või joogist hoolin? Kas paneksin selle pigem kõrvale olulisemate asjade tarbeks? Kui nii, pidage meeles, et sõpradega aega veetes on kõige olulisem seltskond. Käituge kavalalt: kutsuge sõbrad külla ja vaaritage road ise. Kindlasti tuuakse külakosti, mida üheskoos nosida. Otsige tegevus, mis raha ei kuluta. Kui sõbrad siiski kipuvad välja, öelge, et ühinete nendega pärast sööki.

6. Mood.

Meile püütakse selgeks teha, et vajame midagi kohe ja nüüd. Olge sellest üle! Lõpuks peate ikkagi teie ise raha selle eest välja käima. Seda hullem, kui te tootest sugugi ei hooli. Üks praegusi moesuundi on joogi- ja söögikultuur. Käsitöö on popp, aga kallis. Kui tahate säästa, vähendage niisuguste toodete ja teenuste tarbimist. Gurmeetoidust kõndige ringiga mööda ja näetegi, kuidas raha alles jääb.

7. Tasuta ajaveetmine.

Sõitke rattaga, minge jalutama või raamatukokku, võtke osa tasuta üritustest, mängige lauamänge, matkake. Ärge kurvastage, kui mõnest üritusest ilma jääte. Mõelge hoopis sellele, milleks te raha säästate, ja võtke seda kui oma valikut paigutada raha olulisemasse kohta. Suveüritused tulevad igal suvel.

8. Hüvasti, juuksur ja iluteenused!

Äkki saate mõne sõbraga kaubale ja lõikate üksteise juukseid või teete teineteisele muu vastuteene soengutegemise eest? Juukselõikamiskunsti pole raske õppida YouTube’i kaudu.

9. Poest on odavam osta kui kioskist.

10. Ärge ostke rõivaid.

Kasutage võimalust, kui sugulane, sõber või klassikaaslane teeb kapis suurpuhastust. Kui siiski on tarvis midagi suuremat osta, mõelge enne välja, kus, millal, mis ilmaga ja missuguste asjadega te seda rõivaeset kanda kavatsete. Poodelge ainult siis, kui vaja. Asjadest saadud õnn on üürike.

Kui paljud pered planeerivad oma rahaasju?

•    92% Eesti peresid jälgib, et kulutused ei ületaks regulaarset sissetulekut.

•    56% peresid planeerib pidevalt.

•    36% plaanib mõnikord, kui vajadus tekib.

•    7% ei planeeri.

•     1% ei osanud hinnangut anda.

Andmed: Kati Voomets, Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht

Märkige kulud üles ja leidke kokkuhoiu kohad

Märtsis tegi rahaasjade teabekeskus koostöös Eesti konjunktuuriinstituudiga pere-eelarve ja säästmise uuringu. Selgus, et 92 protsenti Eesti peresid planeerib oma rahaasju, ometi on üle kolmandiku neist olnud finantsraskustes.

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets selgitas seda asjaoluga, et üle poole peresid arvestab rahaasju neid üles kirjutamata. «Mälu abil planeerimisest ei piisa, vaja on panna pere tulud ja kulud kirja ehk koostada eelarve,» õpetas Voomets.

Peale uuringute korraldati kolme perega eelarve pidamise katse. «Noore kahe lapsega pere puhul selgus, et iga kuu saab kokku hoida, asendades tasulise meelelahutuse, peamiselt kino, väljas söömise ja sellega kaasneva lapsehoidjateenuse kasutamise koduste kinoseansside, lauamängude ja värskes õhus viibimisega,» avaldas Voomets. Avastati, et säästa saab hoidistades ning vahetades TV- ja telefonipaketi soodsama vastu.

«Üksikema kulutas iga kuu laste meelelahutusele, näiteks veekeskuste ja mängutubade külastamisele, aga esines veel tihedat maiustuste ostmist ja muid emotsioonioste,» kõneles Voomets.

Kokkuhoiukohana nähti tasuta meelelahutust lastele: matkamist ja mänguväljakutel käimist, värskes õhus mängimist. Peale selle mitmeks päevaks toitude valmistamist ja ostude kavandamist.

«Tudengi puhul sai vähendada rõivaste ostmise ja väljas söömise kulusid, soetades rohkem kasutatud rõivaid ja võttes lõunasöögi kodunt kaasa,» ütles Voomets.

Voomets rõhutas säästmise põhireeglit: kokku on võimalik hoida pisiasjadeltki.

Pärnus elav Kadri kasutab enda jutu järgi vanamoodsat säästunippi: kõigepealt maksab maksud, siis võtab iga nädala toiduks ja muudeks püsikuludeks mõeldud raha välja ja paneb nädalate kaupa ümbrikusse. Ta tunnistas, et nii toimides tekib ülevaade, kui palju nädalarahast on kulutatud.

Kadri tõdes, et kõige rohkem raha kulub tema peres söögile.

«Kui näpud põhjas, kammin kapid läbi, teen toiduainetest nimekirja ja koostan selle põhjal nädalamenüü,» rääkis Kadri. Nii kasutab ta kapis seisvaid asju kavalalt. Ometi leiab Kadri, et mida vähem poes käia, seda parem. «Ideaalis võiks ainult korra-paar nädalas toidupoodi minna,» ütles ta.

Allikas: PP

Tagasi üles