Kööginoa teravust testi tomati peal

FOTO: Shutterstock

Odavama hinnaklassi nuga on lihtsam teritada, sest selle tera on pehmemast materjalist. Pehmem materjal aga tingib kiirema nürinemise.

 

Köögitarbeid müüva Dieta müügikonsultant Lemme Kuub ütleb, et noa hind sõltub terase margist, töötlusest ja käepidemest. Tera tugevust mõõdetakse Rockwelli skaala järgi. Tavaklass algab 55 pallist. Noaterale annab tugevuse süsinik.

Käepide võib olla tehtud millest iganes – puidust, plastist, patenteeritud libisemiskindlast fibrox-plastist. „Kindlasti tuleks poes nuga valides proovida seda käes hoida. Naistele sobib üldjuhul väiksem käepide, meestele suurem, kuid see on väga individuaalne,” soovitab Kuub.

Noa eest tuleb hoolitseda

„Mida kallim nuga, seda kaugemal tuleks seda hoida nõudepesumasinast, sest seal on happeline keskkond, nuga jääb tahes-tahtmata väikeste happepiisakestega kokku ja see hakkab ajapikku terariistale jälgi jätma,” toonitab Dieta müügikonsultant. Kõige õigem on nuga kohe pärast kasutamist ära pesta ja kindlasti ka kuivatada.

Nuga hoiustades tuleks jälgida, et noad oleksid üksteisest eraldatud, terad ei tohi kokku puutuda. Seega oleks hea panna noad omaette pesadesse, näiteks puukännu sisse. Hea ja lihtne variant on seinamagnet, kuhu kõik noad saavad end terapidi kinni haakida.

Ka ühe noaga saab hakkama

Lemme Kuub avaldab, et tegelikult saab köögis kõik tehtud ühe noaga. Selleks on tarvis vaid kokanuga ehk teise nimetusega üldnuga. Noatera pikkus on üldjuhul 18–20 sentimeetrit ja tera on kergelt kaarjas. „Sellistel suurtel nugadel on ka noakand, mis ei lase sõrmedel käepideme ja lõikelaua vahele jääda. Koorimise tarbeks on võimalik noast lähemalt, terast kinni võtta,” täpsustab Kuub.

Koorimisnuga on kohe järgmine, mida osta tasub. „Õige koorimisnuga on pisut kullinoka kujuga. Selle otsaga saab kätte kõik sügavamad plekid,” selgitab naine. Väike kööginuga võiks olla kolmas abimees köögis. „Sellega saab teha ära vähem mahukad tööd, lõigata viilu vorstist või juustust.”

Hea oleks omada sakilist ehk nii-öelda tomatinuga. See ei pea olema suur ehk saianuga, ka väiksema versiooniga saab kodustes tingimustes kooriku ja muu raskema materjaliga hakkama. Nagu nimigi ütleb, on sellega mõnus lõigata nahkjaid köögivilju, nagu tomat ja paprika.

Viies sõber koduköögis võiks olla fileerimisnuga. „See on eriti hea kalasõpradele ja arvestades vanemate inimeste tervist, siis kala söömine on väga vajalik. Seega on fileerimisnoaga mugav ise fileed teha ja soolata, nii saab vältida liigset soolatarbimist,” seletab Kuub.

Mugav spetsiifiline koorimisnuga

Loomulikult saab kööki soetada rohkem abimehi kui viis. Näiteks on tänapäeval loodud koorimiseks veelgi mugavamad noad. „Vanaema õpetas mindki kullinokaga koorima, kuid nüüd olen ise samamoodi spetsiaalsetele koorimisnugadele üle läinud. Nende eelis on see, et käsi ei puutu vastu tera ja tera liigub vastavalt kooritava kujule. Enamasti on sellistel nugadel ka silma äravõtmise nurk, kas siis noa otsas või eraldi noa küljel,” räägib müügikonsultant.

Suur sakiline nuga on hea koorikute lõikamiseks ja värskete küpsetiste tarbeks, sest nii ei mulju neid ära. See võib juhtuda, kui kasutame ilma sakkideta nuga.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles