Tõrva kultuurikeskuses käib igal nädalal koos 17 lauluhimulist naist. Kõik nad kuuluvad Tõrva naiskammerkoori, mille lauljatest noorim on 15-, vanim 75aastane.
Laul paneb naistel hinge helisema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ritsu lasteaia-algkooli direktor, 58aastane Ülle Taal on laulnud lapsest saati ning kui 1997. aastal tuli Ritsu elama, liitus naiskooriga Heli. Mõne aja pärast liikus ta edasi Tõrva rahvakoori ja nüüd laulab kammerkooris. «Kuigi tunnen ennast pärast päevatööd mõnikord õhtul väsinuna, tulen ikka laulutundi, sest kui see läbi saab, on meel jälle rõõmsam ja hingel kergem.»
Kooril on ka seltsielu ning koos tähistatakse sünni- ja tähtpäevi. Näiteks Tallinnas Niguliste kirikus esinemas käies külastasid naised Estonia teatrit.
«Vahel on vaja kodust kaugemale saada ja aega võtta oma huvialade harrastamiseks,» lisas Taal. Kuigi muusikaharidust tal pole, on ta iseseisvalt klaverimängu õppinud. «Meie koor õpib päris keerulisi laule ja nooditundmine tuleb kasuks.»
Laul mõjus teraapiana
Ka 44aastane õmbleja Terje Terve alustas rahvakoorist. Kuna tütar liitus aasta varem kammerkooriga, otsustas emagi koorilaulmisega jätkata. «Armastus muusika vastu, tore seltskond ja nõudlik dirigent – see on see, mis mind igal nädalal laulma toob.»
«Päev pärast kammerkoori esimest proovi tabas mind lähedase inimese surm. Mõtlesin, et jätan laulmise katki, kuid laul aitas murest üle saada,» rääkis Terve. Naine on õppinud laste muusikakoolis klaverit, laulnud kooris juba kooliajal ega kujuta elu laulmiseta ette.
43aastane politseinik Merle Vatter laulab kooris algusest saati. «Maie Kala oli minu muusikaõpetaja juba kooliajal ja laulsin juba siis tema käe all kooris. Olen muusikakoolis käinud, kuid ei lõpetanud seda. Nooti aga tunnen. Muusika on mind terve elu saatnud, isa laulis Valga restoranis ja ema naisansamblis. Olen lapsena proovides kaasas käinud. Laulmine kooris on loogiline jätk, seltskondki on tore.»
Tõrva keskkooli 10. klassi õpilane, 17aastane Kadi-Triin Terve on lõpetanud kohaliku muusikakooli klaveri ja laulmise erialal. Koori tuli ta 13aastaselt õpetaja Maie Kala kutsel. «Hakkas väga meeldima, naised võtsid mu kohe omaks. Mulle meeldib väga klassikaline muusika ja kindlasti jätkan õpinguid laulmise erialal.» Neiu on solistina konkurssidel ja lauluvõistlustel üles astunud väikesest peale.
Kooris laulab teist aastat ka 15aastane Tõrva gümnaasiumi 8. klassi õpilane Melissa Maisla. «Kuna klassikaline muusika väga meeldib, tundus hea mõte kooriga liituda. Tore on laulda koos laulmisele pühendunud naistega,» sõnas Melissa, kes õpib Tõrva muusikakoolis 6. klassis viiulit, laulmist ja klaverit.
Mõlemad neiud said hiljaaegu maha ühise emadepäevakontserdiga Tõrva kirik-kammersaalis, kus astusid rahva ette nii solistide kui duetina. «Arvan, et solistidki peavad kooris laulma, harmooniat tajuma ja ennast koori sulandama. Ka see on oskus, mida nad valdama peavad,» sõnas koori dirigent Maie Kala.
Repertuaar nõudlik ja laulud keerulised
Pensionipõlve pidav, varem politseinikuna töötanud 55aastane Liia Sloog on koorides laulnud samuti lapsest peale. «Kooliajal laulsin Aado Kaasiku käe all, ülikoolis Vaike Uibopuu dirigendikepi järgi ja nüüd Maie Kala kooris. Mulle meeldib Maie tööstiil, juhendamine ja nõudlikkus nii enda kui kooriliikmete suhtes.»
Seltskond on temagi kinnitusel väga tore, repertuaar aga nõudlik. «Missat õppisin arvuti abil. Tunnen küll nooti, sest olen õppinud muusikakoolis klaverit, kuid nii mõnigi meie laulu on keeruline,» lisas Sloog. «Kuna olen kodune, on tore teiste seltsi tulla, käin kooriproovis rõõmuga, laulda väga meeldib. Laul teeb tõesti meele rõõmsaks ja hinge kergeks. Proovist lahkudes olen heatujulisem kui siia tulles.»
«Liia teeb väga head õunakooki ja kotlette. Kui väljasõitudel käime, on tema see, kes meie kõhu eest hoolt kannab,» lisas Ülle Taal.
Koorivanem, 42aastane Ritsu lasteaia-algkooli õpetaja Monika Jaani on Maie Kala käe all laulnud ajast, kui Kala 1987. aastal Tõrva muusikaõpetajaks tuli. «Laulsin lastekooris, ansamblites, rahvakooris ja nüüd kammerkooris. Kuigi ma nooti ei tunne, jäävad viisid mulle hästi meelde ja õppimisega probleeme pole. Midagi on kohe puudu, kui ei saa laulma tulla. Juba eelmisel õhtul panen noodid ja sussidki valmis.»
Nimi enne koori sündi
Koos hakati käima küll alles 2009. aasta septembris, kuid nimena oli see juba sama aasta maist, mil dirigent Maie Kala pani koori, mida tegelikult veel polnudki, kirja 2010. aastal korraldatud Tartu vaimulikule laulupeole.
«Tõrva naiskammerkoor on kolmas, mille dirigent olen. Kümme aastat tegutses Tõrva kammerkoor. Siis jäi mõni aasta vahele ja seejärel juhendasin kümme aasta segakoori, mis tegutsemise lõpetas. Mõtlesin tükk aega ja otsustasin kokku kutsuda naiste kammerkoori,» meenutas Kala. Sama aasta jõulude ajal tuli koor välja jõuluetendusega «Imelaps», mis tugines Piret Rips-Laulu loomingule.
Kooris alustas laulmist
17 naist, vahepeal kasvas liikmete arv 24-le, nüüd on neid jälle 17. «Kammerkoor eeldabki väiksemat koosseisu ja keerukamat repertuaari. Laulame lisaks tavapärastele naiskoorilauludele klassikat ja vaimulikku muusikat,» rääkis Kala.
Kõige tähtsamad on koorile laulupeod, kuid üles on astutud ka mitmesugustel ettevõtmistel ja üritustel. Eredalt meenuvad Andres Valkoneni juubelikontserdid koos Tõnis Mäega, Tõrva Loits koos Tanel Padariga, viie helilooja loomingu kontsert, kaunid jõulukontserdid kirik-kammersaalis ja advendikontsert Liivimaa noorteorkestriga. Nimetamata ei saa jätta naiste- ja neiududekooride laulupäevi.
Missa kui koori tippsaavutus
«Koori tähtsündmus oli kindlasti Max Filke missa esitamine Tartu Jaani, Pärnu Eliisabeti ja Valga Jaani kirikus. Esitasime seda teiste naiskooridega, Tartus lauldi missat veel kaheksa ja Pärnus kolme kooriga. Valgas astusime rahva ette ainult oma kooriga. Selle suurteose õppimine oli paras pähkel, kuid jagu saime. See oli koori senise ajaloo tippsaavutus,» on dirigent rahul.
Alles veebruaris astusid Tõrva naised üles naiskooridega Niguliste kirikus, kus anti südantliigutav kontsert. «Seegi kontsert oli palsam hingele, kuid nõudis naistelt laulude õppimiseks jällegi palju tööd ja ajakulu,» nentis Kala. Koori esimene väliskontserdireis sai teoks eelmisel aastal ja viis neid Gotlandi saarele.
Naiste laululust raugenud pole ning kõik, kellega enne proovi algust vestlesin, kinnitasid, et jätkavad täishooga. «Laul teeb meele rõõmsaks ja hinge hellaks. Kooriproovist läheme ära hoopis õnnelikemate ja rõõmsamatena,» nentis Liia Sloog.
«Ja missuguse emotsiooni annavad esinemised ja etteasted! Eks selleks ju koos käime ja laule õpime, et õpitut teistelegi näidata. Laulmine on meie ühine kirg ja kujunenud elustiiliks. Laul toob ellu särtsu,» võttis kõigi arvamuse tabavalt kokku Merle Vatter.
Tõrva naiskammerkoor on Eesti naislauluseltsi liige. Et kooriliikmete hääl koolitust saaks, kasutatakse professionaalse hääleseadja abi. «Mina püstitan eesmärgid, naised otsustavad, kas neid püüdlema hakkame,» sõnas Maie Kala.